Saarts: kriitilist mõtlemist peetakse Eestis riigile kahjulikuks

Uut gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpikut kirjutava Tallinna Ülikooli õppejõu Tõnis Saartsi sõnul ei saa väita, et ühiskonna ja ajaloo õpetamine on vene koolis oleks olulisem kui eesti koolis.

«Ajaloo puhul on ehk vene koolides oma eripära ja vene õpilasi ehk tulebki rohkem järjele aidata, sest nende kodune taust on erinev. Vene laste vanemad ja vanavanemad ei jutusta neile kodus harilikult oma isiklikest kogemustest seoses Eesti ajaloo pöördepunktidega, nagu seda võib täheldada eesti kodudes. Ühiskonnaõpetuses aga pole sisulist erinevust,» põhjendas ta.

Peamine probleem on Saartsi arvates see, et Eesti koolides, sõltumata õppekeelest, ei õpetata eriti julgelt oma arvamust avaldama ja kriitiliselt ühiskonnasjade üle arutlema ning neid analüüsima. «Käisin paar aastat tagasi loenguid andmas Viini Ülikoolis ja põhiline vahe sealsete üliõpilaste ja meie tudengite vahel oli see, et austria üliõpilased esitasid pidevalt küsimusi ja tihti väga kriitilisi küsimusi, kahtlesid, ei kartnud väljendada oma seisukohti, vaidlesid, jne.»

Politoloogi hinnangul pole see kaugeltki ainult kooli probleem, vaid kirjeldatu tuleneb ka Eesti ühiskondlikust taustsüsteemist. «Viimastel aastatel võtab minu meelest Eestis järjest enam maad hoiak, et kriitiline arvamuse avaldamine oleks justkui Eesti riigile ja tema mainele kahjulik. On pandud paika selged raamid, mis on "õige ja eestimeelne mõtlemine" ja mis ei ole,» selgitas ta. Noored võtavad selle suhtumise omaks ja oskus ning vajadus kriitiliselt ümbritsevat jälgida haihtub koos sellega.