/nginx/o/2018/08/02/11148892t1he640.jpg)
TTÜ emeriitprofessori Sirje Keevalliku hinnangul ei saa analüüsi põhjal sugugi järeldada, et just globaalne soojenemine põhjustab kuumalaineid.
Emeriitprofessori analüüs: viimase 15 aastaga on Tallinnas kuumalainete arv kõvasti kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keevalliku sõnul oleneb kuumalaine maast ja rahvast. «Aafrikas tunnevad mustanahalised end suures kuumuses päris kenasti, aga samasugused ilmad Eestis oleksid paljudele talumatud,» ütles Keevallik.
Emeriitprofessori sõnul on Eestis ametlikult ohtlik kuumalaine siis, kui ööpäeva maksimum on kahe järjestikuse päeva jooksul ületanud 30 kraadi ja seda vähemalt 30% territooriumist. Kui lisandub kolmas selline päev, on olukord juba eriti ohtlik.
Keevallik võttis oma analüüsis aluseks kolm järjestikust kuumapäeva ja vaatas, mis on toimunud kolmes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tartu andmestik algab 1894. aastal ja Pärnu oma 1878. aastal. Et Tallinnas hakati ööpäeva maksimume ja miinimume registreerima alles aastal 1920, siis on see aegrida lühem - vastavalt lühendati ka Pärnu ja Tartu ridu. Järgnevad joonised näitavad aastaid, mil selle linna meteoroloogiajaamas on tuvastatud vähemalt üks kuumalaine.
/nginx/o/2018/08/02/11148877t1h75d5.png)
«Tallinna järgi otsustades on kuumalainete arv kõvasti kasvanud,» ütles emeriitprofessor. «Võiks isegi öelda, et enne 1990. aastaid kuumalaineid polnudki.»
/nginx/o/2018/08/02/11148879t1h2683.png)
Keevalliku sõnul võib Tartu joonisest järeldada, et kuumalained külastavad Eestit perioodiliselt.
/nginx/o/2018/08/02/11148881t1hcbb2.png)
Pärnus on olukord aastate vältel stabiilne olnud. «Nagu poleks midagi juhtunud,» ütles Keevallik.
Emeriitprofessor seletas tulemusi sellega, et kuuma ilma toob Eestisse harilikult Venemaa kohal laiuv kõrgrõhkkond, mis suunab meile oma edelaserva pidi Lõuna-Venemaa avarustel või isegi Kesk-Aasias kuumenenud õhku. «Nende jooniste põhjal ei saa aga sugugi järeldada, et just globaalne soojenemine põhjustab kuumalaineid,» ütles Keevallik.
Emeriitprofessori sõnul kinnitavad need joonised pigem hiljuti tuvastatud asjaolu, et suuremõõtmelised õhukeerised on viimasel ajal hakanud teisi teid pidi rändama. Keevallik sõnas, et piisab vaid sellest, et kõrgrõhkkond idas on veidi põhja poole nihkunud, kui kuuma kantakse mitte ainult Lõuna-Eestisse, vaid ka Tallinnasse. Ta lisas, et keegi pole öelnud, et õhuvoolude süstemaatiline ümberpaiknemine ei ole globaalse soojenemise tagajärg. «Vabalt võib olla. Aga ei tarvitse,» ütles emeriitprofessor.