/nginx/o/2010/10/14/449320t1hdf7b.jpg)
Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski leidis, et täna Postimees.ee’s väidelnud rahandusminister Jürgen Ligi jutt oli kohati vastuoluline, kuid mõneti asjast rohkem informeeritud.
Bahovski: Ligi jutt oli kohati vastuoluline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esmalt siiras tänu Postimees.ee-le säärase väitluse korraldamise eest. Nagu rahandusminister Jürgen Ligigi viitas, ei kuulu säärane küsimus referendumile panemiseks, sestap on järjest olulisem, et rahvas saaks võimalikult palju sellest teada. Ja seda ikka eestlaste endi käest ja eesti keeles,» sõnas Bahovski.
Bahovski sõnul muudab kogu väitluse keeruliseks asjaolu, et vaieldakse tuleviku üle. «Meil ei saa olla 100-protsendilist kindlust, et mõni asi läheb just nii, nagu keegi on seda kirjeldanud. Seega ei saa olla täit kindlust ka Kreeka suhtes.»
«Põhiküsimuseks näiski kujunevat mõlema väitleja puhul see, kuidas panna Kreeka reforme tegema. Kui tuua näiteks see, et Eesti omal ajal ju tegi reforme, siis tasub alati meenutada, et Eesti polnud sel momendil – ehk 1990ndad aastad – ei Euroopa Liidus ega NATOs,» rääkis Bahovski.
«Kreeka on mõlemas organisatsioonis. Ligil oli samas õigus, kui ta ütles, et Kreeka probleem pole ainult majanduslik, vaid ka julgeolekualane ja sotsiaalne. See aga väljuks praeguse teema raamest,» sõnas Bahovski.
Bahovski arvates tundus Jürgen Ligi teravam ja ründavam kui Viljar Veebel, aga see juba olevat tema stiil. «Siiski oli rahandusminister ka vastuolude küüsis – küsides Veebeli käest üks kord, kas Kreeka hunta ja riigipöörete kogemus ei peaks olema mõtlemapanev ja teine kord, kas lähiajaloost rääkimisega ei minda liiale. Mida siis tuleks teha – kas kõneleda huntast (mis ongi lähiajalugu) või mitte?»
«Ja kui Jürgen Ligi ütleb, et eelarveliitu ei ole vaja, kuid aluslepingud vaadatakse ümber, siis mis suunas need lepingud siis liiguvad. Kas ei ole tegemist just eelarveliidu poole liikumisega? Kui ei, siis tuleb eesti diplomaate üksnes tunnustada, et nad on Eestile säärase ebasoodsa arengu suutnud ära hoida,» ütles Bahovski.
Väitluse võitjat ei osanud Bahovski välja kuulutada. «Oli ka aru saada, et Ligi tagatubade sagedase külalisena on mõnest asjast rohkem informeeritud (see on ka paratamatu, ta peabki olema), kuid sellegipoolest esitas Veebel ebamugavaid küsimusi.»
«Ja samas polnud see mingi raketiteadus – neid küsimusi küsivad kõik ärksad eestimaalased. Küsimist tuleb vaid jätkata, vaid haruharva on Eesti avalikkust ELiga seotud küsimused huvitanud nii palju kui praegu,» rõõmustas Bahovski.
Postimees.ee tänases online-väitluses üritas rahandusminister Jürgen Ligi tõestada, et Eesti abi Kreekale on õiglane. Vastupidist seisukohta kaitses Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel. Debatti modereeris Marleen Pedjasaar Eesti Väitlusseltsist.