Muuli: kui «lllimar» lapsi ei kõneta, vaadaku parem «Tähesõdu»

«Tüvitekstide arv ei saa olla lõputu ja kui need tõesti ei kõneta tänapäevast lugejat, siis ega neid ei saa ka väevõimuga tema haridusse sisse tuua,» ütles Muuli, kommenteerides haridusminister Jaak Aaviksoo väljaütlemist, et praeguses ühiskonnas on «Tähesõdade» filmid suurema kultuurilise tähtsusega kui raamat «Väike Illimar».

«Sa võid ju lasta tal selle läbi lugeda, aga sinnapaika see ka jääb, see ei tule tal aktiivselt kaasa, ei mõjuta kuidagi tema maailmanägemist, see on tal üleliigne ballast täpselt samuti nagu mõni matemaatikavalem, mida ta elus kunagi ei kasuta,» kirjeldas Muuli. «Kui teda kõnetab see tähesõda rohkem ja kui see on talle oma kultuuris ja elus toimimiseks hädavajalikum, siis vaadaku tõesti parem seda kui lugegu asja, mis talle ega tema eakaaslastele korda ei lähe.»

Samas peitub Aaviksoo väljaütlemises tarbetu vastandus, leidis Muuli. «Kogu inimkonna kultuur või õppimine üldse hakkab sellest peale, et sa tead, mis oli enne. Selles algselt Jaak Aaviksoole omistatud lauses on minu meelest hästi rumal vastandamine sees, miks peaks neid asju üldse vastandama? Mõlemad on meie kultuuri osad ja kui me ei tea seda, mis oli enne või mis on praegu, siis vaieldamatult oleme kultuuriliselt vaesemad, selles mõttes on mõlemad olulised. Kui võtta sellest ketist üks lüli välja, oled tahes-tahtmata puuduliku haridusega.»

Muuli kolleeg Anvar Samost leidis, et tekkinud arutelu on iseenesest päris aktuaalne, kuna koolilaste vaba aja veetmise võimalused on kasvõi viimasel viiel aastal tunduvalt muutunud ja lapsed kasutavad üha enam tehnikat.

«Mõned Eesti kirjanduse põhiteosed on kättesaadavad, mõned ei ole,» viitas Samost asjaolule, et raamatupoest «Väikest Illimari» osta ei saa. «Võiks mõelda, kuidas need oleks kättesaadavad sellele 12-aastasele, kes kõhutab diivanil, nina vastu iPadi. Miks ei võiks e-raamat olla tasuta kättesaadav? Ma arvan, et see oleks väga mõistlik,» leidis ta.