Poliitikute kemplemine ohustab Vene muuseumi tulevikku

Selle põhjuseks on erakondadevaheline võitlus ja muuseumi juhtkonna oskamatus kaasata töösse vabatahtlikke, kirjutab nädalaleht Den Za Dnjom.

Algselt pidi muuseum avama uksed 2011. aastaks, kui Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn.

Selle asemel on muuseumile antud endine koolihoone Kadriorus Koidula tänaval maha jäetud ja lagastatud, ühes ruumis oli suvel tulekahju.

Hoone restaureerimiseks on ajalehe andmetel 40 miljonit krooni, millest 35 miljonit pidi tulema Euroopa Liidu rahadest. Tallinnas võimul olev Keskerakond süüdistab mõlema muuseumiga seotud ühingu juhti Sergei Ivanovi passiivsuses.

Endise esimehe, praeguse fondi nõukogu liikme, riigikogu saadiku Yana Toomi sõnul sai sihtasutus linnaeelarvest 2010. aastal 300 000, 2011. aastal poolteist miljonit krooni. Sihtasutuse uue direktori Sergei Ivanovi palk on Toomi sõnul võrreldav kaheksa filiaaliga Tallinna Linnamuuseumi direktori omaga.

«2007. ja 2008. aastal eraldas linnavõim MTÜ Vene Muuseum toetuseks ligi kolm miljonit krooni. Sama palju sai muuseum aastatel 2001-2006. Tõenäoliselt oskas muuseumi direktor ka riigilt umbes sama palju abiraha saada. Aga ei muuseumihoone välimus ega tema tegevuse ajalugu ei anna küll alust arvata, et seda organisatsiooni on üldse tõsiseltvõetavalt rahastatud,» ütles Toom Den Za Dnjomile.

Muuseumi asutaja Sergei Ivanov kinnitas, et aastatel 2005-2009 ei suutnud Keskerakond, kelle esindajad annavad täna tooni sihtasutuse Tallinna Vene Muuseum nõukogus, kuidagi lahendada muuseumi staatuse küsimust. «Vene Muuseumi huvilised keskerakonna parteilased ilmusid välja tänu sihikindlale sotsiaaldemokraatide positsioonile Tallinna linnavolikogus ning kõige pealt tänu Katrin Saksale, Jüri Pihlile ning Andres Anveltile õnnestus murda Keskerakonna vastupanu ning sundida enamusparteilasi asutama Sihtasutuse Tallinna Vene Muuseum Tallinna Linnavolikogu otsusega 26.augustil 2010. aastal,» meenutas ta.

Ivanovi sõnul osutus keskerakondlik võimumonopol Tallinna Vene Muuseumile» tõeliseks õnnetuseks. «Аlates esimesest sihtasutuse nõukogu koosolekust, mis toimus 11.novembril 2010, kus ma kohe tõstatasin probleemi, mis vajas teiste seas kiiremat lahendust – ja nimelt hoone Kadriorus L. Koidula 23 säilitamise ning konserveerimise küsimuse - põrkasin kokku sihtasutuse nõukogu esimehe, abilinnapea Yana Toomi täieliku ükskõiksusega. Nii jäigi ka Kadrioru hoone terveks talveks peremeheta ning niigi kasutamiseks täiesti kõlbmatu hoone rüüstati täielikult,» rääkis Ivanov ajalehele.

Tüli on ka muuseumi varadega. MTÜ Vene Мuuseum peab sihtasutusele üle andma eksponaadid, mida on kokku umbes üheksa tuhat - pildid, ikoonid, raamatud, mälestused. Ivanov arvab, et enne eksponaatide üleandmist tuleb koostada inventarinimestik. See on aeganõudev ja mahukas töö, milleks kuluks ekspertide hinnangul vähemalt kaks aastat. Aga nõukogu otsustas, et muuseumi varad peavad olema üle antud 1. septembriks. Kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa arvates oleks mõistlik anda varad üle nimekirja alusel ning tegeleda inventariseerimisega hiljem, kui need on juba sihtasutuse valduses. Sest see on tõepoolest aeganõudev protsess ning sellega peaksid tegelema spetsialistid, keda muuseumi käsutuses ei ole. Selles, et asi on toppama jäänud, süüdistab linn jällegi Ivanovi.

Vene muuseumi erakondlikus kähmluses määritud maine on eemale peletanud paljud entusiastid, kes oleksid valmis töötama sümboolse tasu eest. Üks neist on Aleksandr Dormidontov, kes oma antikvariaadis Narva maanteel on kogunud unikaalseid materjale vene intelligentsi elust Eestis, mida on eksponeeritud arvukatel näitustel.

Vanasti tegid Dormidontov ja Ivanov koostööd. Aga kui Dormidontov vihjas, et oleks tore, kui muuseumi heaks tehtud töö eest kasvõi mingisugustki tasu saaks, olevat ta saanud vastuseks: «Me ei tegele heategevusega!».