Tallinn loobus koduste laste eelkooli eest tasumisest

«Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei sätesta eelkooli kui sellist ja ei pane omavalitsusele ega ka koolile kohustust seda korraldada,» selgitas Tallinna haridusameti peaspetsialist Leini Jürisaar. Ta lisas, et vana seaduse kohaselt tuli omavalitsusel toetada kooliks ettevalmistust n-ö eelkoolis juhul, kui laps ei käinud lasteaias. «Seetõttu eelmisel aastal seda kompenseeriti ja nüüd enam mitte,» selgitas Jürisaar.

Mullu tasus Tallinn 30 koduse lapse koolituskulud ning kokku kulus linnal selleks 1333,2 eurot (20 860 Eesti krooni). Jürisaare kinnitusel eraldab Tallinn kooliks ettevalmistusega seotud vahendid lasteaedadele ning alushariduse saamiseks on kõigil Tallinna koolieelikutel võimalus olemas. «Kõigile kuueaastastele lastele on lasteaiakoht tagatud juhul, kui nende vanemad seda soovivad,» kinnitas haridusametnik.

Tänase seisuga on pealinnas lasteaia järjekorras 15 koolieelikut vanuses 6 kuni 7 aastat, kuid Tallinna munitsipaallasteaedades on hetkel 22 vaba kohta. «Põhjus jätkuvalt järjekorras olemiseks ei ole kindlasti koha puudumine, vaid vanema erinevatel põhjustel tehtud valik,» ütles Jürisaar.

Tartu haridusosakonna peaspetsialisti Kaia Kaldoja sõnul maksis Tartu koduste eelkooli arved kinni nii eelmisel aastal ja teeb seda ka tänavu. «Kuna meil on lasteaiakohtadega probleeme, siis neile, kes aias ei käi, sellist võimalust pakume,» sõnas Kaldoja. Neid lapsi pole Tartus väga palju. Nii tänavu kui ka mullu maksis Tartu kuue lapse eelkooli arve, kolm aastat tagasi oli selliseid lapsi kaks.

Harjumaal asuv Kiili vald tasus eelmisel aastal lasteaias mittekäivate laste eelkooli arved ja plaanib ka sel aastal seda teha. «Lapsevanemad lihtsalt tahavad seda (eelkooli – toim) ja neid on meil suhteliselt vähe, kes pole lasteaias käinud,» selgitas valla kultuuri- ja haridusnõunik Eve Järvelill.

Pärnu haridusnõuniku Katrin Uutsalu kinnitusel pole Pärnu kunagi koduste laste eelkooli arveid hüvitanud. «Meil on küll suur järjekord sõimerühma, aga meie lasteaiad tagavad kõigile kuueaastastele õppevõimaluse, kas või osaliselt. Laps käib seal ainult hommikupoolikuti, kui on õppetunnid,» selgitas Uutsalu.

Narva haridusteenistuse juhataja Viktoria Lutuse sõnul pole piirilinn koduste laste eelkooliarveid hüvitanud. «Meil on nii kompaktne linn, et lasteaiakohtadega probleeme ei ole. Kui ühte aeda ei saa, siis teises ikka vabu kohti on,» sõnas Lutus. Kui vanemad soovivad, siis võivad nad oma kulul lapsi nädalavahetusel eelkooli viia.

Tallinna Rahumäe eelkooli õpetaja Tiina Truutsi kinnitusel on eelkool kindlasti vajalik. Kui vanasti tulid lapsed eelkooli selleks, et lugema ja kirjutama õppida, siis nüüd on olulisemaks saanud sotsiaalne pool. Rahumäe kool küsis kevadel eelkoolis käinud laste vanematelt, miks nad lapse ettevalmistusklassi tõid,  eelkõige toodi põhjustena seda, et laps harjuks koolikeskkonna ja õpetajaga. Ka meeldis vanematele see, et paljud saavad tuttavaks oma tulevaste klassikaaslastega.

Õpetaja kinnitusel pole vähetähtis ka see, et laps harjub koolis kehtiva korraga ja harjub kodus tööd tegema. «Ta kodus võib-olla teeb ainult koos emaga. Ema näitab näpuga ette – siia see, sinna too, aga tegelikult peab ta harjuma ka koolikorraldusega, sellega, et tuleb 30 minutit koolipingis istuda,» selgitas ta.