Kristiine gümnaasiumis pöörati õpetajate päeva puhul kõik pea peale

Koolis ringi kõndides sai kiiresti selgeks, et kõik abituriendid leidsid omale ideaalselt sobiva ameti. Kirvega ringi käiv ajutine töömees näeb oma sinistes tunkedes ja vallatus parukas välja nii, nagu ta oleks koolis juba aastaid katkisi toole parandanud. Kindlal macho-sammul koridore mõõtva vahetusturvamehe rabaks omale tööle aga iga teine kool. Kooli ajutine direktor Eiko Kalme tundub olevat sama lahke ja vastutulelik kui päris direktor Tiina Pall. Viimane ütles võimu üleandmise üritusel, et õpetajate päev on üks tore päev, mil koolis on hoopis teised suhted kui tavapäraselt. Vahetusõpetajad aga lubasid, et pärast neid õpilased lausa ootavad oma õpetajaid tagasi.

Esimesena astume sisse kunstiajaloo tundi, mille vahetusõpetaja Markus on end naiseks riietanud. Tunni algus on veidi kaootiline – projektor ei hakka kohe tööle ja kui see tööle saadakse, kulub vahetusõpetajal aega, et aru saada, kui kaugele õpilased materjaliga jõudnud on. Aga sellised need õpetajate päeva tunnid ongi – veidi kaootilised, kuid rohke huumoriga vürtsitatud.

Armu ei anta

Teise klassi muusikatunnis paistab seevastu kõik kulgevat nii, nagu muusikatunnis ikka. Veidi vaieldakse, kas lapsed peaksid laulmise ajal püsti seisma või mitte, kuid lõpuks võetakse viis üles püsti seistes. Eriti hakkaja tüdruk paistab olevat esirea Betti, kes avaldab soovi koolihümni laulda. Seda soovi pole vaja mitu korda esitada – koos võetaksegi lauluviis üles.

Samal ajal, kui 2. klassi lapsed hümni laulavad, on kehalise kasvatuse tunnis treenivatel 5. klassi poistel näod pingutusest juba punased. Georg ja Norman kurdavad, et vahetusõpetaja võtab oma tööd täie rauaga ja armu siin tunnis ei anta. «Kui kehalise õpetaja oleks nii range, siis siin oleks kõik nii tugevad. Ma ei taha, et kõik oleksid nii tugevad – siis tuleb koolis kaklusi,» seletab Georg mulle oma loogikat.  

Kehalise kasvatuse tunde Georg üldiselt armastab, kuna oma tuleviku seoks ta just spordiga.

«Ma tahaks ikka NHLi (jäähokiliiga) saada. Kui sa oled NHLis, siis sa saad päris palju raha. See on lõbus ka ja mulle meeldib väga hokit mängida.» Juba praegu on Georgi treeningkoormus suur – hokitrenn kuulub tema päevakavasse lausa neljal päeval nädalas.

Õpetajatest rääkides peab Georg oma lemmikuks arvutiõpetajat Risto Arakut ning leiab, et hea õpetaja peaks olema tark, lahke ja range.

Normanile meeldivad jälle õpetajad, kes ei käsi kodus õppida, vaid annavad tunnis kogu materjali edasi. Lemmikuks on tal matemaatikaõpetaja Milli Kahre.

Ametisse välimuse järgi

Ilmselt täna täitus Normani unistus ja ükski õpetaja ei andnud kodus õppida. Täna ajutiselt õpetaja ametisse sisse elanud Raili ja Marleen tõdesid, et väike ärevus oli enne tunni andmist sees küll. Nii geograafia tunde andev Raili kui kirjanduse ja eesti keele vahetusõpetaja Marleen valmistasid kodus tunnid korralikult ette.

Vahetusõppealajuhataja Susanna pääses aga tundide andmisest. «Käin mööda koolimaja ringi ja vaatan, et kõik oleks korras ja vinks-vonks,» selgitas ta oma tänase päeva põhiülesannet.

Susanna sai ametisse puhtalt välimuse põhjal – sarnasus tegeliku õppealajuhataja Tiina Keremiga olevat ilmne.

Hea õpetaja on neidude arvates see, kes kehtestab end tunnis ning oskab õpilasi kuulata. «Kui ta oskab õpetada vahel ka läbi nalja ja vaimukuse ning ei võta asju liiga kurjalt,» andis Marleen hea õpetaja definitsiooni.

Kuigi Marleen, Raili ja Susanna on oma kooli õpetajatega väga rahul, ei kaalu nad ise sugugi pedagoogika erialale õppima minekut. «Kui ma väiksem olin, siis ehk tahtsin õpetajaks saada. Aga nähes, mis raskused neil siin on – mina ei suudaks kontrolli omada niimoodi,» põhjendab Raili. Ka Marleenile tundub, et õpetaja amet on väga pingerikas.

Ei saa salata, ka palgad võiksid õpetajatel kõrgemad olla. «Nad peaksid kindlasti saama sama suurt palka kui Soome õpetajad,» leiab Marleen. «Kõik mõtlevad, et mis see õpetaja amet siis on, aga tegelikult on õpetaja amet üks tähtsamaid ameteid üldse,» ütles Susanna lõpetuseks.