/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2018/07/20/10978652t1hb7d1.jpg)
Eesti saaks 2,5-protsendise kaitse-eelarve korral 2026. aastaks teoreetiliselt soetada nii keskmaa-õhutõrje kui ka tankid. Tõsi, nende võimetega kaasnevad püsikulud nõuaks tuleval kümnendil ilmselt juba uut kaitsekulude tõstmist.
Tellijale
Kaitsekulu kasvu mõju: õhutõrje jah, tankid võib-olla (94)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keset palavat poliitsuve räägivad sellest Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, Eesti riigipea Kersti Kaljulaid ja kaitseanalüütikud. Kahe protsendi teema pole Eestile ammu olnud nii põletav küsimus, ja selle põhjused viivad NATO kinniste uste taha. Just seal võeti mullu suletud kuulamisel riikide kaitsekulud pulkadeks.
«Eelmine aasta oli esimene, kus me ei olnud enam pailapsed. Meile öeldi, et te olete piiririik, see kaks protsenti enam ei müü, teie absoluutsummad on naeruväärsed,» ütleb esimest korda avalikult välja kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu.