/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/10/03/777508t1h78a9.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) kiidab reformierakondlase Lauri Luige soovi leida raha õppetoetuste plaanitust varasemaks käivitamiseks, kuid ei pea õppelaenu-võlgnike pitsitamist võtmelahenduseks.
Tudengid: õppelaenu-võlgnike pitsitamine üksi ei päästa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On tervitatav, et riigikogu liikmed on otsimas võimalusi, kuidas uus vajaduspõhine õppetoetuste süsteem käivitada koos tasuta õppega kõrgkoolides,» rääkis EÜLi esimees Eimar Veldre Postimees.ee’le.
«Samas hetkel tundub, et laenuvõlglastega karmimalt ümberkäimine ei pruugi tuua selleks märkimisväärset summat, sest tegemist oleks ajutiselt saadava tuluga,» leidis ta.
«Õppelaenu võtjate arv on viimased aastad drastiliselt langenud ja tõsiselt on mõjutanud seda ka riigikogu otsus kaotada 2009. aasta juunis õppelaenu riiklik hüvitamine kõrgharitud lapsevanematele ja avaliku sektori töötajatele ja teenistujatele.»
Veldre sõnul tuleb tõepoolest õppelaenu süsteem üle vaadata, aga eelkõige selle nurga alt, et hinnata laenu mõju tudengite toimetulekule ja õpingute rahastamisele.
«EÜL on sellise ettepaneku juba enne suve rahandusministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile teinud. Ootame, et koos ettevalmistatava vajaduspõhiste õppetoetuste kehtestamise eelnõuga esitatakse ka parandused õppelaenu taotlemise ja tagasimaksmise korra kohta,» märkis ta.
Veldre sõnul ei ole õppelaen tänasel kujul üliõpilasele sotsiaalne garantii, sest selle taotlemine ja tagasimaksmise tingimused ei erine põhimõtteliselt teistest laenutoodetest.
«Võrreldes teiste riikidega puudub Eesti üliõpilastel soodustatud ligipääs laenule ning laenu tagasimaksmine on automaatne ning puuduvad võimalused, kus kas hea õppeedukuse, lapse sünni, avalikus sektoris töötamise või näiteks ka teatud sissetulekute tasemest allapoole jäädes õppelaenu võtja ei ole kohustatud osa või tervet laenu tagasi maksma.»
Riigikogu liikme Lauri Luige pakutav suund sundida panku rohkem tegelema laenu tagasimaksmisel raskustesse jäänud inimestega, on Veldre sõnul riigi seisukohalt õige, aga laenu võtnud inimeste koha pealt vastuoluline.
«Kui laenu tagasimaksmisega on nii paljud jäänud hätta, siis tuleks küsida ja uurida, et palju neist inimestest on need, kellelt 2009. aasta suvel võeti ära õigus saada õppelaen kompenseeritud lapse sünni või avalikus sektoris tööleasumise alusel,» rääkis Veldre.
«Arvestades, et riigikogus on hetkel õppelaenu hüvitamise taastamise eelnõu arutluse all, siis peab riik lahendama esmalt tolle ebaõiglase otsuse tagajärjed ning siis muutma õppelaenusüsteemi tulevaste tudengite jaoks.»
Reformierakondlasest riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik tegi ettepaneku karmistada õppelaenu jagamise korda ning nõuda sisse praeguseks kogunenud hiigelvõlad, et käivitada seeläbi plaanitust rutem uus õppetoetuste süsteem.