/nginx/o/2011/09/29/772580t1hf182.jpg)
Eile külastasid Endiste Poliitvangide Nõmme Grupi liikmed Tallinna metsakalmistut, et mälestada legendaarset Nõmme seltsielu edendajat Elvi Pirki tema 90. sünniaastapäeval.
Endised poliitvangid mälestasid Elvi Pirki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti viidi küünlad presidentide Konstantin Pätsi ja Lennart Meri kalmudele.
«Suhteliselt noore inimesena olen veendunud, et minevikus toimunut, kus inimesi karistati nende maailmavaate või veendumuste pärast, ei tohi unustada. See on sõnulseletamatu, mida tehti, kui inimesed aastateks vangilaagritesse saadeti ja mida see nii neile kui nende peredele tähendas,» sõnas Nõmme linnaosa vanem Erki Korp.
Korpi kinnitusel ei tohi Elvi Pirgi panust Nõmme linnaosa ellu alahinnata, sest tema algatused elavad praegugi edasi. «Tema initsiatiivil ja juhtimisel avati 14. juunil 1991 Pääsküla jaama juures 1941. aasta suurküüditamise mälestusmärk, millel juures sellest alates on igal aastal mälestustseremooniad toimunud. Elvi Pirk algatas Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamise traditsiooni Nõmme Rahu kirikus iga aasta 2. veebruaril,» lisas linnaosavanem.
Elvi Pirk oli üks väheseid sõjaeelse Eesti seltsielu juhte, kes oli aktiivselt tegev seltsielu taastamisel uuel iseseisvusajal. Elvi Pirk oli Eesti gaidiliikumise taastajate hulgas, ta oli korduvalt valitud Nõmme Heakorra Seltsi juhtorganitesse, aastaid oli tema vedada Endiste Poliitvangide Nõmme Grupi tegevus.
Elvi Pirgi teeneid on vääristatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga (1997), Keila lahingu mälestusristi, Kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi ja mälestusmedaliga. 1996. aastal annetati talle Nõmme medal ja 2000. aastal Suure Nikolai autasu. 12. novembri 2003. aastal, Nõmme linna 77. aastapäeval, sai Elvi Pirk Nõmme linnaosa valitsuselt elutööpreemia. Elvi Pirk suri 23. juulil 2005.