/nginx/o/2011/09/29/772510t1h33cc.jpg)
Et koos vanematega välismaale kolinud põhikooliealiste laste eesti keele oskus säiliks, on vaja luua emakeele e-õppe veebikeskkond, leiab Eesti Instituudi tegevjuht Mart Meri.
Mart Meri: välismaal elavate eesti laste keeleoskust tuleb säilitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meri rääkis täna Eesti Teaduste Akadeemia saalis peetud keelefoorumil, et kuigi välismaale elama läinud perede järeltulijad ei saa füüsiliselt viibida Eesti kooliruumis, saaks nende sidet eesti keele ja kultuuriga suurendada läbi veebiõppe. Välismaal elavate kooliealiste eestlaste arv ei ole teada, kuid sihtrühm ei ole kindlasti väike.
Sellisel õppekeskkonnal peaks kindlasti olema aktiivne pedagoogide tugi, leiab Meri. Ta tõdes, et kui ema-isa lähevad välislähetusse ja võtavad lapsed kaasa, siis on lastel hiljem tihti väga keeruline Eesti haridussüsteemi tagasi tulla.
Eesti keele ja kultuuriloo õpetust välis-eesti koolides ja kogukondades suunab ja juhib rahvuskaaslaste programmi hariduskomisjon. «Rahvuskaaslaste programmis aastateks 2009-2013» tõdetakse, et nii läänes kui ka idas on hääbumisohus mitmed vanemad väliseesti kogukonnad, kus domineerib välismaale asunute teine või hilisem põlvkond. «Eesti keele ja kultuuriga seotud tegevus väheneb, noored assimileeruvad asukohamaa ühiskonda, nende eesti keele oskus kahaneb ja nende identiteet muutub.»
Ka pärast iseseisvumise taastamist on Eestist välismaale tööle ja õppima lahkunud suurel arvul nooremaid ja keskealisi inimesi, suuremad kogukonnad on tekkinud Soomes, Belgias ja Iirimaal. Nende sideme hoidmist Eesti ja eesti keelega peab programm väga oluliseks.
Eesti keel 16 riigi ülikoolides
Mart Meri rääkis oma sõnavõtus ka eesti keele õppest maailmas, mille vastu tema sõnul on nii Euroopas kui mujal aina suurem huvi. «Me saame eesti keele mõjuala laiendada süstemaatiliselt – mitte ainult Euroopas, vaid ka mujal,» märkis ta.
Meri tõi näite Ungarist, kus eesti keelt õpetatakse lausa neljas ülikoolis. «Ungari estofiilide seltskond on viimase kümne aasta jooksul mitmekordistunud – seal on noori ungarlasi, kes tõlgivad eesti kirjandust, teevad filmidele subtiitreid jne.»
Riigiportaali eesti.ee andmetel õpetatakse eesti keelt 16 riigi ülikoolides: Ameerika Ühendriikides (Indiana ja Washingtoni ülikool), Austrias (Viini ülikool), Hollandis (Groningeni ülikool), Jaapanis (Tokyo ülikool), Kanadas (Toronto ülikool), Leedus (Vilniuse ülikool), Lätis (Läti ülikool Riias), Poolas (Varssavi ja Krakovi ülikool), Prantsusmaal (Ida keelte ja kultuuride instituut), Rootsis (Uppsala ülikool), Saksamaal (Göttingeni, Hamburgi, Greifswaldi ja Müncheni ülikool), Soomes (Helsingi, Turu, Oulu, Jyväskylä, Joensuu ja Tampere ülikool), Suurbritannias (Glasgow ülikool, Londoni slavistika ja ida uuringute instituut), Tšehhis (Praha Karli ja Brno Masaryki ülikool), Ungaris (Budapesti, Debreceni ja Szegedi ülikool, Szombathely kõrgkool) ja Venemaal (Peterburi riiklik ülikool, Pihkva Volny instituut, Mari riiklik ülikool).
Üldhariduskoolidest saab eesti keelt väljaspool Eestit õppida aga Belgias, Hispaanias, Itaalias, Luksemburgis, Lätis, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ukrainas, Venemaal ja Abhaasias.