Ansip: kliimapakett on täielikult Eesti huvides

Ansipi sõnul on kliimapaketis arvestatud nende riikide muredega, kellel on ebapiisav ühendus ülejäänud Euroopa energiavõrkudega.

Eriti tõstis Ansip esile elektriimpordi käsitlemist ülemkogu lõppjäreldustes energiajulgeolekupealkirja all, nagu Eesti oli soovinud.

«Olukorras, kus Euroopa Liidu energiatootjad peavad tulevikus ostma oma süsinikdioksiidi kvoodioksjonitelt ning kolmandate riikide tootjatel sellist kohustust pole, on kolmandate riikide elektritoodang eelisolukorras. Eesti ja kogu Euroopa Liidu jaoks pole see mitte ainult konkurentsi-, vaid ka energiajulgeoleku küsimus ning mul on hea meel, et ülemkogu järeldused selle probleemiga arvestavad,» ütles Ansip.

Energiajulgeoleku seisukohalt on Ansipi sõnul väga oluline Läänemere ühenduste kava, mille Euroopa Komisjoni president on välja pakkunud.

Plaan näeb ette Euroopa Liidu poolse osalise rahastamise energiaühenduste rajamiseks. Eesti loodab selle plaani kiiret elluviimist.

Positiivseks pidas Ansip ka elektritootjatele tasuta kvoodi eraldamise ajaperioodi pikendamist.

Energia- ja kliimapakett näeb ette, et teatud liikmesriikide elektritootjad, kelle hulka kuulub ka Eesti, võivad saada piiratud mahus tasuta heitmegaaside kvoote kuni 2020. aastani. Tasuta kvoot on võimalus siseriiklike elektritootjate toetamiseks.

Samuti võidab Eesti Ansipi väitel nn solidaarsusklauslist kliimapaketis. Solidaarsusklausli alusel jagatakse kümme protsenti emissioonikvoodist ümber keskmiselt vaesematele liikmesriikidele, sealhulgas Eestile.

Lisaks jagatakse täiendav kaks protsenti kvoodikogusest nendele riikidele, kes on oma heitmeid aastatel 1990-2005 oluliselt vähendanud. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.

Veel on peaministri sõnul hea saavutus kliimapaketis emissioonide baasaasta arvestamispõhimõtte muudatus, mis teeb võimalikuks võtta selleks kolme aasta (2005-2007) keskmine.

«Sõltuvalt süsiniku hinnast võidab Eesti varase vähendamise arvessevõtmisest ja baasaasta muutmisest suurusjärgus 5 miljardit krooni. Eesti on selles süsteemis elaniku kohta kaugelt suurim võitja,» ütles Ansip

«Kõige olulisem on siiski see, et lisaks eesmärgile võidelda ülemaailmse kliimasoojenemisega paneb energia- ja kliimapakett aluse ühtsele energiaturule,» rõhutas peaminister Andrus Ansip kokkuvõtteks.

Teiseks keskseks teemaks Euroopa Ülemkogul oli majandus- ja finantskriis ning meetmed selle ületamiseks.

Peaminister Andrus Ansip ütles, et Eesti toetab koordineeritud lähenemist kriisist väljumiseks, toonitades samas vajadust arvestada liikmesriikide kohalikku olukorda ja tegevusvabadust.

«Me peame arvestama erinevate riikide erinevaid stardipositsioone,» ütles Ansip. «Eesti on majanduse elavdamiseks juba astunud või astumas mitmeid samme. On hea, et kava sisaldab hulga positiivseid ettepanekuid struktuurifondide kasutamise lihtsustamise ja mahtude suurendamise osas, millega saame oma plaanide tegemisel arvestada.»

Kava näeb ette eelarvevahendite eraldamist kogumahus 1,5 protsenti Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust.

Ansipi sõnul kujunevad Eesti käesoleva ja järgmise aasta täiendavad meetmed pea kaks korda suuremaks kavas soovitatust ehk ligi 3 protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

Euroopa Ülemkogu leppis ka kokku Lissaboni lepinguga edasiminekus. Iirimaa valitsus otsib võimalusi lepingu ratifitseerimiseks, samal ajal kui liidu valitsusjuhid arvestavad iirlaste muresid, mis ajendasid neid rahvahääletusel lepingule ei ütlema.

Eestilegi kasuliku kompromissina jätkab Lissaboni lepingu jõustumisel Euroopa Komisjon koosseisus, kuhu kuulub jätkuvalt üks kodanik igast liikmesriigist.