Pealinna koolipaanika jõudis eelkoolidesse

«Sel aastal oli väga suur huvi meie eelkooli vastu. Me ise arvame, et see võib olla seotud segadustega esimesse klassi vastuvõtmisel,» rääkis Gustav Adolfi gümnaasiumi koolituskeskuse koolitusjuht Irene Andresson. Eelkool hakati huvilisi registreerima juba kevadest ja augusti teiseks pooleks olid kõik kohad täis. «Kuna meil ei ole füüsiliselt ruumi, et kõiki vastu võtta, siis me pidime registreerimisnimekirja kinni panema,» ütles koolitusjuht. «Päris sellist asja, et peame sildi välja panema - vabu kohti ei ole, pole enne olnud ausalt öeldes olnud,» tunnistas Andresson.

Gustav Adolfi eelkoolis avati tänavu kuus rühma, igas rühmas käib 16 last. Mullu võeti vastu kõik soovijad, keda oli nelja rühma jagu.

Ka Pirita majandusgümnaasiumi kodulehel on üleval teade, et eelkooli rohkem lapsi vastu ei võeta. Kooli sekretäri sõnul oli tänavu soovijaid rohkem kui kohti. Eelmisel aastal aga pääsesid kõik lapsed eelkooli.

«Kõiki soovijaid me vastu võtta ei saa, sest kohtade arv on piiratud,» ütles Inglise kolledži eelkooli koordinaator Kersti Schamardin. Ta lisas, et sel aastal oli soovijaid eelkooli väga palju. Vastu sai kool aga võtta 112 last.

Reaalkooli eelkooli koordinaatori Kai Anieri sõnul võtsid nemad vastu kõik asjahuvilised. «Alustasime 1. septembril registreerimist ja viimased lapsed pääsesid nüüd. Kõik oli väga rahulik,» ütles ta. Postimehe andmetel said esialgsed eelkooli kohad täis mõne tunni jooksul ning hilisemad tulijad pandi alguses varunimekirja. Reaalkooli ettevalmistusklassi hakkas sel sügisel käima umbes kakssada last.

Huvikeskuse Kullo lapsi kooliks ettevalmistavasse ringi on juba praegu üle kahesaja soovija. Kullo õppeadministraatori Aiki Lille sõnul pidid nad tänavu ühe rühma juba lisaks tegema ning ilmselt tuleb üks rühm veel juurde, sest soovijaid jagub. Kokku hakkab Kullo ABC ringis käima üle kahesaja lapse, kellest osa tulevad Lille sõnul ka Tallinna lähivaldadest.

Peaaegu poole võrra enam võttis tulevasi koolijütse vastu Rahumäe põhikool. Kui eelmisel aastal käis eelkoolis koolijuhi Matti Martinsoni sõnul umbes 70 last, siis tänavu on neid 102.

Vaid Vanalinna hariduskolleegiumist kinnitati Postimehele, et sel aastal on neil eelkoolis vähem lapsi kui mullu. «Meil on nimekirjas 173 last, eelmisel aastal oli rohkem, üle 200 lapse,» rääkis VHK õppealajuhataja Tuuli Koitjärv.

Eelkool ei taga kohta 1. klassis

Koitjärve kinnitusel pole nende kooli pääsemiseks kindlasti vaja käia nende eelkoolis. Samas tunnistas ta, et enamus 1. klassi lapsi on siiski seda teinud.

Reaalkooli eelkooli koordinaatori Kai Anieri kinnitusel ei maksa uskuda linnalegendi, et nende kooli pääsevad vaid selle eelkooli läbi teinud. «Reaalkooli eelkool ei anna mingeid eeliseid esimesse klassi astumiseks. Võib-olla ainult seda et õppetöö on toimunud reaalkoolis ja lapsel on katsetel tuttavad inimesed,» kinnitas ta. Rääkides aga 1. klassi pääsenutest, tunnistas ta, et kuna eelkoolis käib väga palju lapsi, siis tegelikult pääseb nende kooli esimesse klassi vaid paar-kolm last, kes nende maja ettevalmistusklassis pole käinud.

Inglise kolledžist öeldi, et ligi pooled nende eelkooli lõpetanud lastest on asunud õppima kolledži esimestes klassides.

Tänavustel koolikatsetel tegi Tallinnas rekordi reaalkool, kus 1. klassi 48 kohale esitati 660 avaldust ehk 13,8 last ühele kohale.

Gustav Adolfi gümnaasiumis esitati 48 kohale 492 avaldust, mis teeb 10,5 last ühele kohale. Inglise kolledžis laekus 1. klassi (48 last) igale kohale kümme avaldust.