Avatud uks tõi ametnikule pahanduse kaela

«Räägiti, et laps tuleks panna tugevamate ravimite alla, sest siis on ta flegmaatiline ja hästi aeglane,» meenutas eelmise nädala teisipäeval Harjumaa Kose vallavalitsusse asju ajama läinud Sirje (nimi muudetud – toim) kogemata pealt kuuldud kõnelust.

Ilmselt palava ilma tõttu oli kabinetiuks lahti ja koridoris olnud naine kuulis pealt, kuidas kohalik sotsiaaltöötaja arutas, mida teha valla hingekirjas oleva probleemse lapsega, kui ta «haiglast välja visatakse». Ilmselt sotsiaalkindlustusameti töötajaga peetud vestlusest jäi Sirjele mulje, et lapsel on psüühikahäire.  

Naise sõnul kurtis ametnik, et lapse ema oskab kohtunikuga väga ilusti rääkida. Kohtunik ei ole teinud õigeid otsuseid ja peaks tegema nii, nagu lastekaitsetöötaja arvab. Samuti sai Sirje ametnike vestlusest teada nii lapse nime kui ka ülevaate tema vägivaldsest käitumisest ja probleemidest lastekodus, sest korra on laps juba perest eraldatud. Nii väikses kohas on naise sõnul juba paari lause järel võimalik aru saada, kelle lapsest jutt käib.

«See oli päris õudne ja vallavalitsuse koridori oli kõik kuulda,» oli ta sotsiaaltöötaja käitumisest nördinud.

«Tegemist on lapsega, olgu ta psüühika ükskõik kui haige, aga keegi ei tahaks, et tema lapsest räägitakse sel moel ja viisil,» oli ta nördinud.

Sirje tunnistab, et on sel teemal ilmselt pisut tundlikum kui teised, kuna on pikalt võõrsil elanud. Nii otsustas ta sekkuda ja ütles ametnikule, et selline käitumine on lubamatu. «Kui teil on juurdepääs nii isiklikule infole ja te arutate seda lahtise uksega, et siis te ju käitute valesti,» meenutas ta oma etteheiteid sotsiaaltöötajale.

Vana maja mure

Sirje sõnul hakkas ametnik teda süüdistama, et ta kuulab võõrast juttu pealt. «Aga kas mina kodanikuna ei tohi olla koridoris, kus on blanketid väljas,» imestas naine.

Kose valla sotsiaaltöötaja Claire Miljukova sõnul ei osanud ta ette näha, et keegi on vestluse ajal koridoris ja võib seda pealt kuulda. «Aga uks ei olnud päris lahti ja see (vestlus – toim) oleks nagunii kuulda olnud, sest on ammu teada, et meil kostavad uksed läbi,» tõdes sotsiaaltöötaja. Ametniku sõnul tuleb tal tihti tunni ajal jooksul langetada otsuseid.

«Kas ma pean siis autoga metsa sõitma, et rääkida,» sõnas naine.

Miljukova eelmises töökohas tuli tal töötada ilma vaheseinteta kabinetis, nüüd on tal vähemalt oma kabinet.  «Aga selles mõttes on see laiem probleem, sest selliseid vanu vallamaju on Eestis teisigi,» rääkis naine.

Kose vallasekretäri Kätlin Iljini sõnul kolib sotsiaalosakond juba augustis vallamaja teise tiiba, ekstra nende jaoks kohandatud ruumidesse, mis on ka helikindlad.

Vallasekretär ei tea, et varem oleks selliseid probleeme tekkinud.

«Tegemist oli telefonivestlusega, kus Kose vallavalitsuse ametnik pöördus nõu küsimiseks telefoni teel meie töötaja poole ja seetõttu ei saa me kommenteerida ka vallamajas aset leidnud sündmusi,» ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna arendus- ja ennetusvaldkonna juht Viola Läänerand.

Ta rõhutas, et andmekaitse on lastekaitse töös äärmiselt oluline ja iga töötaja peab jälgima, et isikuandmeid avaldatakse vaid seaduses ette nähtud juhtudel. Ka tuleb ametnikel välistada andmete juhuslik sattumine võõraste käsutusse, kasvõi näiteks pealt kuuldud kõneluse teel.

«Meie ametnik seda antud vestluse puhul omalt poolt tegi ning eeldas seda ka oma vestluspartneri puhul,» ütles Läänerand. Ametniku sõnul ei meenu talle ühtegi juhtumit, kus nende  töötaja oleks isikuandmete kaitse reeglite vastu eksinud.