/nginx/o/2009/02/10/130903t1hc987.jpg)
Eesti valitsus soovib Euroopa Liidus ühtlustada selliste raskete kuritegude koosseisud ja miinimumkaristused, mis on omandanud piiriülese mõõtme, selgub Eesti ELi poliitika suunistest aastateks 2011-2015, millele valitsus täna põhimõttelise heakskiidu andis.
Eesti seisukohtade kohaselt vajavad ühtlustamist ka kannatanute ning kahtlustatavate ja süüdistatavate õigused kriminaalmenetluses. Selleks tuleks välja töötada miinimumstandardid, mis aitavad tagada inimeste põhiõiguste kõrgetasemelist kaitset.
Piiriülese kuritegevusega võitlemisel tuleb valitsuse arvates põhitähelepanu pöörata organiseeritud kuritegevusele, narkokuritegevusele, arvutikuritegevusele ja terrorismile.
Samuti peab Eesti oluliseks kriminaalmenetluses piiriülese koostöö lihtsustamist, millel on oluline tähendus kuritegude avastamisel ja lahendamisel.
Tulevikuperspektiivis on Eesti huviks tõendite kogumist reguleeriva ELi õigusraamistiku loomine, selgub eelnõust. Praegune tõendikogumisraamistik on kujunenud liiga killustatuks ja keeruliseks.
Edukaks koostööks on vajalik info kiire liikumine asjaosaliste vahel ning siin on suur roll IT-agentuuril. «Nüüdisaegsete tehnoloogiate ja infosüsteemide senisest tõhusam kasutamine aitab oluliselt kaasa õiguskaitseasutuste vahelise koostöö parandamisele ELi välispiiride valvamisel, turvalisuse tagamisel Schengeni alal ning kuritegude ennetamisel ja avastamisel,» leitakse eelnõus.
Kuigi valitsus kinnitas Eesti ELi poliitika järgnevateks aastateks, on eelnõu tekst veel esialgne ning seda täiendatakse vajadusel. Eelnõu esitatakse avalikule konsultatsioonile, mis kestab kuni 11. oktoobrini (www.osale.ee). Peaminister annab eelnõust riigikogule ülevaate ilmselt 15. novembril. Eelnõu koos avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekute alusel tehtavate täiendustega on plaanis heaks kiita pärast eelnõu arutelu ja võimalikke muudatusi riigikogus.