Muinsuskaitseamet veealusest muuseumist: idee võib olla teostatav

«Veealuste parkide loomine on maailmas kasvav trend ning ka sukeldumisest on saanud järjest rohkemate inimeste vaba aja veetmise tegevus,» ütles Roio.

Samas tõi ta välja ohud – negatiivseks küljeks võib kujuneda asjaolu, et ei tehta vajalikul määral taustauuringuid ja keskkonnamõjude hindamist veealuse muuseumi asukoha määratlemisel.

«Tuleb välja selgitada kui mitu päeva aastas on võimalik parki külastada, milline nähtavus ja muud tingimused on tagatud pargis sukeldumisel ning palju aastas on pargi külastajaid,» loetles Roio.

Roio rääkis, et alati tuleb enne ükskõik millise veealusele kultuuripärandile suunatud tegevuse lubamist kaaluda selle säilitamist in situ (asukohas – toim.).

«Oma algselt asukohalt on põhjendatud nii esemete kui ka suuremate objektide ühest kohast teise viimine ainult juhtudel, kui nende säilimine in situ on ohustatud või kui see on möödapääsmatu teaduslike uuringute teostamiseks,» sõnas Roio.

Ta lisas, et muuseumi loomisel tuleb eelnevalt teostada põhjalikud allveearheoloogilised uuringud kavandatava pargi alal ning kõikide eksponaatide teisaldamine pargi territooriumile tuleb eelnevalt kooskõlastada muinsuskaitseametiga.

«Iga ankru ja muu eseme teisaldamine peab olema põhjendatud ning põhjenduseks sealjuures ei ole kindlasti loodava muuseumi eksponaatide arvu suurendamine, vaid ennekõike nende säilimise ohustatus in situ,» ütles ta.

«Arvestades asjaoluga, et objektide ühte kohta kokku kogumine saab toimuda ainult juhul, kui neid ähvardab hävimisoht, siis muinsuskaitseameti seisukohalt oleks näiteks võimalik arvestada muuseumi loomisel Tallinna vanasadama territooriumile jäävate vanade laevavrakkidega,» pakkus Roio, mida saaks lahes eksponeerida. «Nende säilitamine oma algsel asukohal ei ole pikas perspektiivis niivõrd tiheda laevaliiklusega alal võimalik.»