Jürgenstein: manifestis kirjeldatud suund võiks olla Eesti kirikutes palju nähtavam

«Mitmel korral on viimastele aastatel refereeritud uudist, et Eesti on Euroopas kõige vähem religioosne maa. Kindlasti on sellisel staatusel hulgaliselt ajaloolisi põhjuseid. Samas  tundub mulle, et üheks probleemiks on ka asjaolu, et kirikud pole suutnud piisavalt veenvalt kõnetada ja kaasata tänapäeva inimest,» rääkis Jürgenstein Postimees.ee'le.

«Olen eri religioone ja religiooniga seotud teemasid õpetanud koolides üle kümne aasta, diskuteerin päevast-päeva oma õpilastega, olen suhelnud neil teemadel ka lastevanemate ja vilistlastega, kellest vanemad on juba kolmekümnesed. Ettevaatlikult neid jutuajamisi üldistades võin öelda, et religioonisse suhtumises võib täheldada omamoodi dilemmat. Usuteemade ja -probleemide üle arutletakse meeleldi ja neid ka tähtsustatakse. Samas pole paljud inimesed leidnud oma usulisele huvile religioossetes struktuurides toetust,» kirjeldas Jürgenstein.

«Ma ei ole petitsiooni koostamisega seotud. Kui ma aga seda lugesin, siis tundus mulle, et petitsioonis kirjeldatud suund on kindlasti oluline Eesti vaimulikul maastikul ning rõõmu ja rahuldust pakkuv paljudele analüüsivalt, avatult ja kriitiliselt mõtlevatele inimestele, kes otsivad samal ajal ka rahu Jumalas. Mulle tundub, et selline suund võiks olla Eesti kirikutes
tunduvalt nähtavam ja tegusam kui praegu,» leidis religiooniõpetaja.

«Eelkõige loodan, et see deklaratsioon tekitab kirikutes võimalikult vähe vastandumisi ning võimalikult laialdase arutelu ja dialoogi,» lisas Toomas Jürgenstein.

Internetis algas allkirjade kogumine selleks, et muuta kirik tänapäevaseks, demokraatlikuks ja avatuks, allkirjade kogumise algatanud liikumine ühendab erinevate kirikute liikmeid ja teolooge ning koostatud manifest saadetakse Eesti Kirikute Nõukogule ja kõikidele kogudustele. Allkirjakampaaniat veab interkonfessionaalne liikumine «Tänapäevase, demokraatliku ja avatud kiriku eest!» teoloogiadoktor Jaan Lahe juhtimisel.