Välisministeeriumi juhtimisse loodetakse tuua uus kvaliteet

Kavas on märkimisväärselt muuta ministeeriumi struktuuri ning kaotada 30 juhikohta. Küsimusele, milline on olnud töötajatepoolne tagasiside plaanitavatele muudatustele, vastas välisministeeriumi kantsler Alar Streimann, et vajadus muudatuste järele on ministeeriumis juba pikemat aega kõneaineks olnud ning töötajad on seda vajadust aktsepteerinud, kuid muutuste mõju saab hinnata alles pikema aja järel.

Praegu on välisministeeriumis terve rida üksusi, kus juhi alluvuses on vaid paar alluvat, mistõttu on tekkinud olukord, kus peamajas on tervelt 78 juhi ametikohta. Pärast reformi jääb juhikohti alles 48.

Alar Streimann ütles, et edaspidi soovitakse põhjalikumalt hinnata töötajate juhioskusi ning neid hindamistulemusi arvestada ka juhtide määramisel. «Eesmärk on anda ühest küljest juhtidele juhtimiseks optimaalse suurusega allüksused, töötajatele aga omakorda kogenud, autoriteetsed ja heade juhiomadustega juhid.» Teisisõnu tahetakse vältida olukorda, kus juhtideks saavad inimesed, kel vastavalt kaadripoliitikale oleks aeg edasi liikuda, kuid kellel ei pruugi samas piisavalt juhiomadusi olla. Streimann tõdes, et aeg on minna seniselt kvantitatiivselt kasvult üle juhtimiskvaliteedi parandamisele.

Juhikohti ei saa lõpmatult juurde luua

Koos ümberkorraldustega muutub ka kogu senine lähenemine ministeeriumi kaadripoliitikale. Streimann nentis, et senine karjäärisüsteem ei vasta enam tänastele oludele ja võimalustele.

«Kui seni kehtis välisministeeriumis lähenemine karjäärile kui rõhutatult alt üles suunatud protsessile, siis nüüd oleme olukorras, kus juhikohti pole võimalik lõpmatult juurde luua,» märkis kantsler. «See pole võimalik rahaliselt, rääkimata sellest, et juhikohtade arvu pideva suurendamise tulemusel poleks enam töötajaid, keda juhtida.»

Edaspidi püüab ministeerium väärtustada juhtide kõrval ka neid töötajaid, kes võib-olla juhiks ei sobi või seda ei soovigi, aga on sellele vaatamata väga head professionaalid. «Ka välisministeeriumi töötajate seas läbiviidud arvamusküsitluse tulemused näitavad, et töötajad hindavad välisteenistuse juures kõige enam just töö huvitavust ja sugugi mitte karjääriredelil ronimist.»

Selgem ülesehitus

Vastavalt eelnõule saab ministeerium selgema ülesehituse. Senisel kujul kaovad 1., 2. ja 3. poliitikaosakond, poliitika planeerimise osakond, poliitikadirektori osakond ja Euroopa Liidu osakond. Nende osakondade ülesanded võtavad üle kaks loodavat osakonda ehk poliitikaosakond ning Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakond. Poliitikaosakond asub tegelema Eesti julgeolekupoliitikaga ja välispoliitiliste suhetega, piirkondadest kuuluvad selle osakonna pädevusse suhted Eesti ning Ida-Euroopa, Aasia, Okeaania, Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Kariibi mere maade, Aafrika, Lähis- ja Kesk-Ida piirkonna riikidega.

Uute üksustena luuakse pressiosakond ja kriisijuhtimise osakond. Pressiosakond hakkab korraldama ministeeriumi suhtlemist meediaga, mis on seni olnud üheks avaliku diplomaatia osakonna ülesandeks. Kriisijuhtimise üksus hakkab aga ööpäevaringselt jälgima välisriikides toimuvaid sündmusi ning hindama ja analüüsima nende mõju olulisust välisministeeriumi ülesannete täitmisel.

Teenistujate arvus muudatusi esialgu ei tule. Tänasel päeval on välisministeeriumi palgal 542 teenistujat, neist 304 töötab peamajas ja 238 esindustes. Lisaks on esindustes 105 kohapealt palgatud tehnilist teenistujat. Peamaja töötajate arvu ei ole ministeeriumil plaanis suurendada, pigem võiks pikemas perspektiivis Alar Streimanni hinnangul peamaja ametikohtade arv väheneda ja esinduste oma suureneda.

Muudatused välisministeeriumis viiakse läbi kahes etapis: 1. veebruarist 2012 ühinevad 2. poliitikaosakond ja Euroopa Liidu osakond, moodustades uue Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakonna. Ülejäänud muudatused viiakse ellu 1. augustiks 2012.

Täiendavaid kulutusi muudatused endaga kaasa ei too.