/nginx/o/2010/12/08/480326t1h8e28.jpg)
Riigikogu liige, reformierakondlane Väino Linde on veendunud, et riigikogu fraktsioonid otsivad riigieelarve menetlemise käigus võimalusi, kuidas parlamendiliikmete palgatõusu uuest aastast ära hoida. Ometigi on tema sõnul sel vaid märgiline tähendus.
«Väga raske – õigemini võimatu – on seda seadust [Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus – toim.] muutma hakata, et selle koosseisu riigikogu liikmete palku muuta saaks, ükskõik kui väga me seda ka tahame,» tõdes Linde.
«Ma usun, et fraktsioonid peavad selles küsimuses kindlasti veel nõu, me ei taha, et see oleks teema, mis valijat ja riiki omavahel võõrandaks,» sõnas Linde. Ta kinnitas, et lahendust otsitakse riigieelarve menetlemise käigus.
Valitsus on otsustanud kõrgemate riigijuhtide palgatõusu järgmisest aastast edasi lükata. Samuti ei ole palgatõusu loota seda kaua oodanud õpetajatel, päästeametnikel, politseinikel. Küll aga näeb seadus ette riigikogu liikmete palga tõusu 246 euro võrra.
«Möönan, et sel on märgiline tähendus. Küsimus pole mitte summas, kui palju see riigikogu liikmetele juurde annab. See ei ole suur summa, sellega ei saa me päästeametnike ega õpetajate palku tõsta kahjuks,» sõnas Linde, ent ei osanud täpsustada, kui suure summa riigikogulaste palgatõus aasta kokkuvõttes riigieelarvest võtab.
«Riigikogulaste palgafond kogu aasta ulatuseski pole selline, millega me saaks selliseid riigi valupunkte leevendada. Sellisel juhul võiksime kasvõi aasta läbi palgata töötada, ikkagi jääks puudu,» lausus ta.
Küsimusele, kas ta näeb kokkuhoiuvõimalust näiteks kuluhüvitiste vähendamises, vastas Linde: «Alati on võimalik kokku hoida ja ka selles osas on kindlasti võimalik midagi ära teha. Linde ei välista üht ega teist võimalust ses osas, aga ma ei tahaks, et see oleks nii oluline probleem, millele me lahendust ei leia.»
Ta rõhutas, et teisalt ei tohi palgateema kerkida ka võistlusteemaks - et tekiks avalik vähempakkumine, kes kui madala palga eest oleks nõus parlamendis töötama. «See polnud seaduse tegemisel või muutmisel eesmärk. Seetõttu ka põhiseaduse järgi ei saa riigikogu oma palkadega midagi ette võtta, et välistada populism selles küsimuses. Aga jah, see peab olema mõistlik, see eeldab riigikogus konsensust,» ütles riigikogu liige.
Kaks aastat tagasi muudetud seadusega loobuti riigikogu liikmete palkade seotusest riigi keskmise palgaga ning neile kehtestati fikseeritud koefitsiendid, ent samal ajal kirjutati sisse palgatõus võrreldes praeguste palkadega. Seaduse jõustumist lükati riigikogu uue koosseisu alustamisest aasta võrra edasi ning see hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)