/nginx/o/2011/09/17/754710t1h3208.jpg)
Päästeamet esitab sel sügisel siseministeeriumile nimekirja nendest kümnest komandost, mis uuel aastal kinni pannakse.
Kümme päästekomandot peavad oma uksed sulgema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu suvel lekkis kõigepealt Eesti päästjate veebifoorumisse ja seejärel ka avalikkusse kava, et järgneva viie aasta jooksul tuleb sulgeda 28 komandot, kirjutab Mikk Salu tänases Postimehes.
Päästeamet tõttas seda küll kohe ümber lükkama. Tegemist on ainult analüüsiga, seal on vananenud andmed, seal on arvud valed, kõlas toona.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütleb nüüd, et selles analüüsis vaadeldi ainult stsenaariumit, et mis juhtub siis, kui päästeamet üldse raha juurde ei saa.
Praeguseks on tehtud mõningaid korrektiive. Väikesaarte, näiteks Ruhnu, Vormsi ja Kihnu komandode surmaotsus on muudetud, ka mõned teised, näiteks Paldiski on mustast nimekirjast pääsenud.
Ometi ütleb Tammsalu nüüd esimest korda konkreetselt välja: «Septembri lõpus esitame siseministeeriumile nimekirja, millised kümme komandot tuleb ümber korraldada.»
Tammsalu tunnistab, et praeguse eelarvega ei suuda riik üleval pidada nii palju komandosid, tehnikat ja isikkoosseisu.
«Teiseks probleemiks on see, et meil on hulk komandosid, mis ei suuda tagada meie enda kehtestatud miinimumstandardit. Nüüd on ainult kaks varianti: kas neid tugevdada – aga seda me ei suuda – või koomale tõmmata,» tõdes ametnik.
Ametniku sõnul hakatakse tugevdama komandosid asustatud piirkondades ja sulgema üksinda metsade vahele jäänud komandosid, kelle koosseis ja väljakutsete arv oli muutunud minimaalseks.
«Liigume selles suunas, et meil on vähem, aga tugevamad komandod ja lisaks palju enam vabatahtlikke. Eesti ei suuda iga hooldekodu ja tööstusobjekti taha oma komandot panna, ühe objekti komandosid pole võimalik tekitada,» kinnitab Tammsalu.