Kattel: ELi astumine ja majanduskriis vähendasid riigikogu kompetentsi

«Euroopa Liiduga liitumine andis väga jõuliselt kompetentsi täitevvõimule, kuna oli vaja väga kiiresti palju seadusi vastu võtta,» nimetas ta neist esimese.

«Kriis omakorda ainult kinnistas seda, oli jälle vaja midagi kiiresti läbi viia ja seetõttu on sisuline kompetents ja arutelu riigikogust ära läinud,» tõi Kattel välja ka majanduskriisi mõju.

Riigikogu liige Jaak Allik nõustus, et riigikogus ei toimu mitte mingit otsustamist ning osaliselt tuleneb see sellest, et Reformierakond on 12 aastat järjest võimul olnud ja püsib seal veel neli aastat. «On selge, et kui üks jõud on nii võimsalt võimul, siis ta ei vaja parlamenti. Miks seda lastakse sündida on ka selge, sest lehvitatakse ühe tondiga, kelle nimi on Savisaar. Seni, kuni see jõudude vahekord püsib, ei ole mingit paranemist loota,» rääkis ta.

Alliku arvates oleks lahenduseks riigikogu töö- ja kodukorraseaduse ning valimisseaduse muutmine, sest kuni olud ei muutu, läheb kõik samamoodi edasi. «Praeguse jõudude vahekorra puhul ei huvita mitte kedagi, mis parlamendisaalis toimub,» märkis ta.

Politoloog Iivi Masso leidis aga, et küsimus võib siiski ka parlamendisaadikutes endis olla. «Huvitav, kui palju sellest on seaduses kinni ja kui palju inimestes ja nende suhtumises – kui palju küsimusi esitatakse, milliseid argumente,» tõstatas ta küsimuse.

Jaak Allik pakkus välja, et ükski parlamendisaadik ei võiks rahvaesindaja olla kauem kui kaks järjestikust ametiaega. «See võtaks ära selle kange hirmu parteijuhtkonna ees ja tekiks mingi hirm valija ees, mis praegu on äärmiselt väike,» põhjendas ta.

Ka Rainer Kattel tõi esile erakonnasisese opostsiooni nõrkuse ning avaldas lootust, et tulevikus saadakse ka Eestis aru, et see on normaalne.