/nginx/o/2011/09/13/748344t1h5c7a.jpg)
Tallinna peaarhitekt Endrik Männi sõnul ei andnud pühapäeval lõppenud kolmepäevane arhitektuuribiennaal valmislahendusi Põhjaväila rajamiseks, kuid pakkus siiski huvitavaid näpunäiteid edasiseks projekteerimistööks.
Ideevõistlus andis häid näpunäiteid Põhjaväila rajamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolme päeva jooksul Tallinnas toimunud arhitektuuribiennaali raames toimus ideevõistlus, kus noortel arhitektidel ja projekteerijatel kogu maailmast paluti välja pakkuda oma nägemusi Põhjaväila Russalka ristmiku ja Ahtri tänava vahelise lõiku rajamiseks.
Männi sõnul oli ideevõistluse lähteülesanne üpris üldsõnaline, mistõttu sealt ei oodatudki mingit konkreetset lahendust. Võistlejatel olid täiesti vabad käed.
«Me ootasimegi sellelt võistluselt eelkõige mõtteid ja ideid, kuidas kaasaegses linnas tänavaruumi korraldada,» selgitas Mänd. «Ühtegi kohe realiseeritavat tööd võistluselt välja noppida ei ole.»
Ühe asjana otsiti võistluse käigus ideed, kuidas linna kahte osa ühendav tänav ehk Põhjaväil oleks ka risti läbitav ehk kuidas Kadrioru ning kesklinna elu- ja ärikvartalid merega ühendada. Männi sõnul pakkusid võistlejad päris lihtsaid lahendusi, kuidas ühes tasapinnas Põhjaväila ületada. Oli ka selliseid ideid, et jätta jalakäijad ning ühissõidukid maapinna tasandile ja viia autoliiklus estakaadiga kõrgemale.
«Üks üldistus, mille võiks võistluselt välja tuua, on see, et olenemata projekti maksumusest tuleks eelistada rööbastransporti, mis on kaasaegne ja innovaatiine ning millega on võimalik palju inimesi ära vedada,» ütles Mänd.
See tähendab, et pikas perspektiivis võiks mööda Põhjaväila sõita ka tramm ning linna rööbastranspordi võrgustik võiks praegusest hoopis tihedam olla.
Mänd rõhutas oma seisukohta, et Põhjaväila tuleks suhtuda kui ühte kohalikku, mõlemas suunas kahe sõidurajaga tänavasse, mitte kui suurde transiitteesse. Seda teed tuleks asuda välja ehitama kohe, kui hakkab asja saama Kadrioru ja sadama kanti mere äärde kavandatavatest detailplaneeringutest.
Põhjaväil saab alguse Russalka ristmikust, millele mõned aastat tagasi tehti ka projekt ja taotleti Euroopa Liidu raha. Siis oli veel kavas rajada Põhjaväil kui Põhja-Tallinnat ja sadamaid linna idaosaga ühendav transiisikoridor. See põhimõte on praeguseks oluliselt teisenenud, kuid rajatav tee peab kindlasti lahendama ka Tallinna sadamatega seotud küsimused.
«Sellest lähtuvalt ei saa ka öelda, nagu seisaks Russalka ristmiku väljaehitamine pelgalt raha taga,» märkis Mänd. «Pigem on vaja teha uus, mõistliku suurusega projekt, mille maksumus on esialgsest variandist väiksem ning mida saab ka lihtsamini teostada. Varem katsuti kõik liiklussõlmed autoliikluse läbilaskvuse osas projekteerida A-kategooria sõlmedena, mille otstarbekust tuleks nüüd tõsiselt kaaluda.»