Uppumis- ja tulesurm tabab Eestis vanemaid mehi

Kui mullu oli nö tüüpiliseks uppujaks 50- kuni 69-aastane purjus ja ujumisoskuseta Harju- või Tartumaal elav mees, kes läks ujuma kas jõkke või tiiki, siis tänavu jätsid purjus ja ujumisoskuseta Harju või Ida-Virumaa vanemad mehed oma elu järve või jõkke, selgus tänasel siseministeeriumi pressikonverentsil.

Enam kui pooled uppunutest olid ujuma minnes purjus. Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul näitavad uuringud, et pooled Eesti täiskasvanutest ei oska ujuda või suudavad ujuda kuni 25 meetrit. «Sisuliselt iga teine Eesti inimene ei ole suuteline uppujat päästma. Veelgi enam, kui ta läheb kangelaslikult kedagi päästma, võib juhtuda et upuvad mõlemad,» rääkis Vaher tänasel pressikonverentsil. Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul selgus tänavu suvel 400 kaitseväelasele tehtud koolituse ajal, et noorte meeste ujumisoskus on äärmiselt kehv.

Ka tulekahju ohvrite seas annavad tooni vanemad mehed. Enam kui pooled ehk ligi 58 protsenti põlenguohvritest olid 51- kuni 70-aastased mehed. Pisut enam kui pooled traagilistest põlengutest toimusid öisel ajal, ligi kolmandik hukkunutest olid alkoholi tarvitanud ning pea pooled kurvalt lõppenud põlengutest said alguses hooletust suitsetamisest.

Eesti teedel hukkuvad liikluses peamiselt 35- kuni 64-aastased, kellest kolm-neljandikku on tööealised mehed, rääkis siseminister pressikonverentsil. Enam kui pooled traagilistest õnnetustest toimuvad valgel ajal. Kolmandik surmaga lõppenud õnnetustest põhjustasid joobes juhid. Nö tüüpiline joobes juht on eesti keelt kõnelev mees, kes juhtis autot nädalavahetusel, ületas lubatud sõidukiirust ning põhjustas ühesõidukiõnnetuse. Iga neljas liikluses oma elu jätnust oli jalakäija, iga kümnes kaherattalise juht.