Ergma: riigikogu peab oma töösse suhtuma nagu põllumees

Postimees.ee toob riigikogu esimehe kõne ära tervikuna.

Austatud vabariigi president, riigikogu liikmed, peaminister, vabariigi valitsus, põhiseaduslikud ametikandjad, teie ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Ilusat algavat parlamendihooaega meile kõigile!

Tänavu augustis tähistasime Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ja valisime põhiseadusest lähtuvalt riigikogus Eestile järgmiseks viieks ametiaastaks presidendi. Veel kord palju õnne teile, härra vabariigi president.

Head kolleegid!

Sügishooaja kõige tähtsam töö riigikogus on seotud meie riigi järgmise aasta eelarvega. Eesti on saanud ridamisi häid uudiseid majanduskasvust, mille põhjuseks on olukorra paranemine meie eksporditurgudel. See võiks tekitada kiusatuse hakata majanduse kosumisest tekkivaid vilju ümber jagama. Kuid, head kolleegid, tahaksin meile kõigile meelde tuletada vaid mõne aasta taguseid sündmusi, kui Eesti majanduse SKP kukkus kriisi haripunktis, aastatel 2008 ja  2009, ühtekokku ligi viiendiku võrra. See oli üks hirmutavamaid näitajaid Euroopa Liidus. Mitmed analüütikud ennustasid riigile möödapääsmatut pankrotti. Siiski õnnestus Eestil hakkama saada, vajamata rahvusvahelist laenuabi. Kulude-tulude kontrolli alla saamine toimus ränga kokkuhoiu- ja kärbetepoliitika kaudu, vaid veidi toeks parematel aegadel kogutud varud. See oli üsna halastamatu otsus nii parlamendile, valitsusele kui ka kodanikkonnale. Ent andsime endile aru, et uute laenude võtmine ning ebameeldivate otsuste edasilükkamine võib kriisi vaid süvendada ja pikendada.

Eesti konservatiivne eelarvepoliitika ja väike riigivõlg moodustavad meie turvatagala, kui ebasoodsad tendentsid maailma majanduses peaksid naasma. Ohumärgid ei ole veel kadunud ja sunnivad meid edaspidigi olema otsustes ja kulutustes kaalutlevad. Samuti ei saa me unustada, et Eesti riigieelarve, mida tuuakse eeskujuks rahandusega hätta jäänud riikidele, on ikkagi defitsiidis ja me alles oleme teel tasakaalu poole.

Lugupeetav riigikogu!

Kuigi parlamendi tegevusest suurima osa moodustab seadusandlus, ei ole see meie ainsaks rolliks. Me vastutame Eesti eest nii langetades otsuseid, mis väljenduvad seadustes, kui ka olles kaasatud protsessidesse, mis avaldavad mõju Eesti tulevikule selle kõige laiemas tähenduses. Ka Euroopa Liidu ühises peres ei saa keegi vastutusest mööda minna. Iga Euroopa Liidu liikmesriigi käitumisest sõltub ühenduse valmidus vastata tänastele väljakutsetele, hoida ja arendada Euroopa Liidu rahvusvahelist mõju ning konkurentsivõimet.

Eesti jaoks on Euroopa Liidu solidaarsuspõhimõte väga oluline. Me oleme saanud oma üleminekuaegadel Euroopa Liidu liikmesriikidelt toetust ja me oskame seda hinnata. On loomulik, et toetame eurotsooni noorima liitujana partnerriike, kes toetust ja abi vajavad. Me teame ja tunneme, et oleme ühes ja samas paadis. Loodame siiski, et partnerite toetamiseks ei pea me ise raha laenama. Tunnistagem, et olukorras, kus Eesti töötajate palka tuntavalt vähendati, kus peame tõsiselt tegelema töökohtade säilitamisega ja püüdma leevendada tööpuudust ning kus meil on keskmine teenistus ja sotsiaaltoetus enam kui kaks korda väiksem kui hädasolijail, oleks meie rahval seda raske mõista. On aeg siia saali tuua hästi ettevalmistatud arutelu Eesti poolt antavate toetuste ja garantiide üle. Loodan, et nii rahanduskomisjon kui ka Euroopa Liidu asjade komisjon annavad oma parima selle arutelu läbiviimiseks. Me peame teadma, mis on toetuse või tagatise hind, kuna võtame riigina pikaajalisi kohustusi.

Parlamendi ja eelkõige meie väliskomisjoni roll on poliitilise sisendi andmine Eesti välispoliitika kujundamisel. Eesti kui Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik peab maailmas toimuvat pidevalt jälgima, et oma positsioone võimalikult varakult kujundada. Alanud istungjärgul on oluline koostada Aasia strateegia raport analüüsides neid riiklikke tegevusi ja ressursikulutusi, mis oleksid vajalikud Eesti parimaks esindamiseks selles regioonis.

Hea riigikogu!

Parlamendi üheks oluliseks rolliks on täitevvõimu tegevuse kontroll. Möödunud kümne aasta jooksul on heakskiidu saanud 26 erinevat arengukava. On aeg hakata teadvustama, mis neist on saanud, mida on nende elluviimiseks tehtud ja mida oleks põhjust arengukavades muuta. Riigikogu peab oma töösse suhtuma nagu põllumees – kui midagi külvatakse, siis tuleb selle eest hoolitseda.

Tänavu on riigikogus võimalik arutada inimarengu aruannet, mis käsitleb sarnase minevikuga Balti riikide arengulugu. Arutelu parlamendis annab võimaluse analüüsida, millised, ka karmi kriitikat pälvinud, otsused on lõpptulemusena osutunud Eesti arengus positiivseteks.

Aeg ja olud muutuvad, riigimehelikke otsuseid vajab Eesti alati.

Tänan teid!