Pevkur: tervisekonto võib mõnel juhul inimesele kallimaks maksma minna

Pevkuri arvates on mõttel jumet, kuid varemgi arutletud ettepaneku puhul on takerdutud mitmetesse põhimõttelistesse probleemidesse. «Idee kandev mõte on motiveerida inimesi oma tervise eest rohkem hoolit kandma – see on väga õige ning personaalne ravikonto selleks tõenäoliselt parema võimaluse annaks. Ent väga raske on ette ennustada, mis täpselt selle muudatuse tulemus võiks olla, sest see tähendaks, et solidaarseks ravikindlustuseks jääks praegusest vähem raha,» märkis ta.

Isiklike tervisekontode loomine tähendaks tuliseid vaidlusi tasuta ja tasuliste raviteenuste nimekirjade üle. Esimene küsimus tekkis ministril sellest, kas väljakäidud idees tuleks inimese ravikontole kantav 3 protsenti praegusest ravikindlustusest maha arvata. Kui lisanduks, tähendaks see maksutõusu, mis ministri sõnul ei ole mõeldav.

«Kui sees, siis tähendab see vältimatult, et solidaarseks ravikindlustuseks, mida läbi haigekassa jagatakse, jääb 3 protsenti vähem raha. Kui me juba täna 13 protsendi juures ei suuda pakkuda kõiki teenuseid, mida soovime - haiglatel on praegu võimekus rohkem teha, siis sel juhul saaksid nad veel vähem teha,» selgitas Pevkur.

«Sel juhul peaks töötama välja loetelu asjadest, mida on võimalik katta solidaarsest ravikindlustusest läbi haigekassa ning teise nendest, mida peab inimene ise katma oma kontolt. Siis tekivad vaidlused nende teenuste üle. Näiteks, kas pimesooleoperatsioon on miinimumpaketi sees või ei ole. Või kui inimene satub liiklusõnnetusse ning on vaja osutada teenuseid, mis jäävad inimese enda vastutusele ehk 3 protsendi sisse, kas siis jääb midagi osutamata, kui sellest inimese isiklikust ravikontost ei piisa,» arutles Pevkur.

«See vaidlus saaks olema üüratult pingeline ja suur. Keegi ei ole nõus ütlema, et mingi teenuse eest, mida ma täna saan tasuta, tahan tulevikus hakata maksma,» sõnas Pevkur.

Pevkur arvas, et selline ravikonto idee meeldiks kindlasti inimestele, kes täna ütlevad, et on terve elu ravikindlustust maksnud, aga pole midagi vastu saanud. «Ükski inimene ei tea aga, millal ta võib sattuda liiklusõnnetusse või tööõnnetusse, nii et kõik see 13 protsenti, mida ta on terve elu jooksul maksnud, ei pruugi ka veel olla piisav selleks, et ära katta kõik kaasnevad raviteenused.»

«Täna meil on solidaarne ravikindlustus, ehk kui keegi satub näiteks liiklusõnnetusse, siis ei hakata arvutama inimesele ravi maksumust, vaid kõik vajalik abi osutatakse ja operatsioonid tehakse ära,» tõdes ta praeguse süsteemi lihtsust.

Samuti võib probleemseks osutuda ravikontodele koguneva raha administreerimine. Rivo Noorkõiv käis välja, et muuhulgas võiksid inimesed oma ravikontole saada ka maksuvabalt vabatahtlikke sissemakseid teha – justnagu pensionisambasse. Pevkuri sõnul on vabatahtlik tervisekindlustus ka praegu võimalik. «Ühelgi inimesel ei ole keelatud sõlmida täiendavat ravikindlustuskaitset, aga meie erakindlustuse osakaal on praktiliselt olematu,» viitas ta, et Eesti inimesed ei kipu seda kasutama.

Kas selline konto paneks inimesi enda tervise eest rohkem hoolima, sõltuks Pevkuri sõnul palju administratiivsest korraldusest. «Kui see oleks virtuaalne konto haigekassa valitsemisel, siis inimese jaoks ei muutuks ju märkimisväärselt palju. Kui see oleks inimese enda konto – võrreldav näiteks pensionikontoga, et ta saab ise valida konto haldajat, siis võib-olla muutuks midagi.»

Teisalt sõltuks see ka pakutavatest teenustest: «Näiteks, kui inimese enda kanda jääks tubaka või alkoholi tarbimisest sõltuv ravi – pakun välja lihtsalt midagi sellist, kus inimese omavastutus on tuvastatav – siis võib-olla inimene tõesti mõtleb selle peale eelneva käitumise ajal,» arutles minister.