Seppik: patriarh oli suur Eesti sõber

«Ta oli erakordne isiksus ja patriarhi surm on peale tema koguduse ka kogu Eesti rahva lein,» ütles korduvalt patriarhiga kohtunud riigikogu liige Ain Seppik.

Saadiku sõnul oli  kirikupea üks väheseid inimesi Venemaa poliitilises eliidis, kes äärmiselt soojalt ja südamlikult suhtus Eestisse, oma sünnimaasse.

Viimati kohtus Seppik patriarhiga eelmise aasta suvel Moskvas, kui kirikupea annetas talle õigeusu kiriku Püha Sergi Radonetski teise klassi ordeni ja toona muretses patriarh Seppiku sõnul siiralt Eesti ja Venemaa suhete pärast. «Ta ütles, et on valmis olema vahemees Eesti ja Vene riigi ning rahvaste vahel, et me võiksime elada rahus ja sõpruses,» sõnas saadik.

Seppiku kinnitusel oli patriarhil suur roll selles, et kahe Eestis asuva õigeusukiriku tüli on hakanud vaibuma. «Ma loodan, et see protsess ei katke,» lisas Seppik.

Ta lisas, et patriarhil on väga suur osa selles, et üle aastakümnete suutis vene õigeusukirik nii välis- kui ka Venemaal olla ühtne. «Tal on erakordsed teened rahuliku ja konstruktiivse poliitika kujundamisel, võib-olla isegi suuremad, kui me seda mõistame,» lisas Seppik.

Saadiku sõnul rääkis patriarh väga ilusat eesti keelt ning alati, kui nad kohtusid, toimus osa vestlusest just eesti keeles.

«Ta oli pärit sellest vanast Eestist, mida me enamik ei tea. See on 30-ndate aastate Eesti,» lisas ta.

Seppiku kinnitusel plaanis kirikupea Eestisse tulla ka eelmisel aastal, kuid pronksöö sündmused tõmbasid sellele plaanile kriipsu peale. «Ka tema ei olnud oma otsustustes absoluutselt vaba,» tõdes Seppik.

Eestis olid patriarhil erilised sidemed Kuremäe Pühtitsa kloostriga ning paljud tema personalist olid sealt pärit. «Kunagi ta soovis sinna ka maetud saada, aga ma ei usu, et see nii läheb,» ütles Seppik.