Kevadel sai Erastvere erihooldekodu töötaja Liidia Kängsepp 58-aastaseks, ja kuna ta tegeles psüühiliselt haigete inimeste hooldamise ja põetamisega, otsustas naine kasutada õigust varem pensionile jääda. Pensioni pole ta saanud tänaseni.
Riik ei lase erihooldekodu õde väljateenitud pensionile
Kängsepp tahaks nüüd tunda rõõmu oma lemmikloomade lammaste kasvatamisest, aga selle asemel peab ta raiskama närve arhiivides tuhnimisele ja tulutule kirjavahetusele sotsiaalkindlustusametiga. Ametnikud arvavad, et Kängsepp ei pea varem pensionile saama, ehkki samast hooldekodust on kasutanud võimalust viis aastat varem pensionile minna kaks Kängsepa endist kolleegi.
Seadustes pole vahepeal ses osas justkui midagi muutunud, küll aga sotsiaalkindlustusameti arusaamades sellest, kas omal ajal meditsiiniõe ja praegu psühhiaatriaõe nime kandev amet on ikka seotud haigete hooldamise ja põetamisega.
Just «hooldamine» ja «põetamine» ongi võlusõnad, mis lubavad nooremalt pensionile. Varem lahkunud kolleegid olid ka meditsiiniõed, kes kirjutasid koos Kängsepaga 1998. aastal alla täpselt samasugusele ametijuhendile.
Mis on hooldamine?
Nüüd ütleb sotsiaalkindlustusamet aga Kängsepale, et tema ei tegelenud haigete hooldamise, vaid nende hooldamise korraldamise ja kontrollimisega. Tõsi on see, et ametijuhendi järgi ei tegelenud meditsiiniõed vahetult inimeste hooldamisega, vaid neile allusid veel sanitarid.
Tegelik praktika oli siiski üsna teistsugune ja Kängsepp tegutses haigete juures iga päev koos sanitaridega. Ametijuhendis on kirjas, et meditsiiniõde «pöörab suurt tähelepanu lamajate ja kõrvalabi vajavate haigete hooldamisel (täpne kirjapilt – toim), naha tualetile lamatiste profülaktikas, suuõõne tualetile.
Ta kontrollib lamajate toitlustamist, vajadusel aitab nõrkade haigete söötmisel» ja nii edasi kuni saunatamise korraldamise ja selle juures viibimiseni välja. Lisaks on kirjas, et öövalves meditsiiniõde on kohustatud teenindama hoolealuseid ka öösel.
Töö oli Kängsepa sõnul raske ja selle eest sai ta kätte 6500 krooni kuus. Sellest ka soov minna varem pensionile. «Jagasid ravimeid ja aitasid neid vannitada ja saunatada – õde pidi kogu aeg juures olema,» räägib ta.
«Kui läksin Erastverre omal ajal tööle, anti mulle hoolealusteks väga sügava vaimupuudega inimesed – keegi ei tahtnud seal osakonnas töötada, aga ma sain nendega hästi hakkama.»
Kängsepp ütleb, et teda võetaks ilmselt praegugi hooldekodusse tagasi, aga ta lihtsalt ei jõua enam. Järjest vähem leidub inimesi, kes on nõus sellise palga eest riigile kuuluvas hooldekodus töötama. «Nüüd soovitati sotsiaalkindlustusametist mul oma taotlus annulleerida. Aga minu tööd puudutavates paberites on ju hooldus ja põetamine sees.»
Kängsepp on kange naine. «Ma elan ka nii ära, kui ei saagi midagi – mul on kaks kätt olemas,» räägib ta. «Kevadel oli mul Erastveres juba päris raske. Pärast hooldekodu minekut ASi Hoolekandeteenused kätte koondati meil hulk inimesi ja ma ei suutnud enam vahepeal autogagi sõita, olin nii väsinud,» kõneleb ta. «Mul on nüüd kodus nii hea olla, et ma ei lähe tagasi. Käsitööd on mul teha ja postkastis on kiri, et palju sa jõuad kahe nädalaga seepe teha.»
Kängsepp uskus, et varasema praktika kohaselt on tema pensionile minek rutiinne protseduur, aga võta näpust. Isegi tööandja esitas sotsiaalkindlustusametile Kängsepa töökirjeldused ja lisas, et tõend on väljastatud tööstaaži ja töö iseloomu kinnitamiseks soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisel. See oli, tõsi küll, juba teine selline kirjeldus, sest esimene ametnikke ei rahuldanud.
Kängsepp on nõus sellega, et pärast tema ümbernimetamist psühhiaatriaõeks 2008. aastal muutus veidi nii töö kirjeldus kui ka sisu, mis tähendab, et tegelikult tuli hulk ülesandeid juurde. Enne seda oli ta aga meditsiiniõena juba vajaliku varasema pensionilemineku staaži välja teeninud. Ta oli selleks hetkeks töötanud Erastveres 16 aastat, seadus nõuab 12,5 aastat.
Võib kohtusse minna
Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo juhataja Reet Kull ütleb, et Kängsepa avaldust varasemaks pensionile jäämiseks ei saa kahjuks arvesse võtta, sest ta polnud Erastveres kirjade järgi ei hooldaja, põetaja, sanitar ega hooldusõde.
«Medõe ametikoha eesmärk on meditsiinilise abi osutamine ja nii ei saagi me nõustuda, et Kängsepp tegeles põhiliselt põetamise ja hooldamisega.»
Kull rõhutabki, et Kängsepp tegeles hoolduse jälgimise ja kontrollimise ning meditsiiniliste protseduuridega, mitte vahetu hooldamisega. Isegi kui ta seda tegi, ei olnud see naise peamine tööülesanne. «Meie praktika on küll olnud selline, et meditsiiniõed pole hooldajad ega põetajad, selleks on eraldi personal,» lisab Kull.
Isegi kui sotsiaalkindlustusametil on nüüd õigus, ripub õhus küsimus, miks said varem pensionile Kängsepaga sama ametinimetust kandnud ja 1998. aastal samale ametijuhendile alla kirjutanud meditsiiniõed. Sellele küsimusele ei osanud Kull konkreetsete juhtumitega tutvumata vastata.
Kull soovitab siiski Kängsepal pöörduda kohtu poole, kui ta tunneb, et temaga on käitutud ebaõiglaselt. «Meil ei ole veel praegu ka lõplikku eitavat otsust – inimesel on alati võimalus kohtus tunnistajate abiga tõendada, et ta tegi ka selliseid töid, mida võib-olla ametijuhendis kirjas polnudki.»
kes saavad varem pensionile?
• Sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete ja/või vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajad, kes põetavad ja hooldavad haigeid.
• Psühhiaatriahaiglate ja -osakondade hooldusõed ja sanitarid, väikelastekodude õed, hooldusõed, sanitarid ja hoidjad, kes vahetult põetavad ja hooldavad haigeid.
• Patoloogilis-anatoomiliste osakondade, lahkamis- ja surnukambrite sanitarid.