/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2011/02/17/518041t1h088c.jpg)
Endine haridusminister Peeter Kreitzberg ütles ETV saates «Foorum», et mõne kooli jaoks võib riigieksamite pingereas ka kesisele kohale jõudmine suurt pingutust nõuda.
Kreitzberg: ka madal koht pingereas võis nõuda meeletut pingutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui need 10 esimest (kooli eksamite pingereas – toim.) ei oleks 10 esimest, oleks katastroof, sest vaadake, milline õpilaskontingent sinna on kokku tulnud,» ütles Kreitzberg. «Mõnes maakoolis on õpetajad ka 105. koha nimel meeletut tööd teinud,» rõhutas ta. «See on väga pisike osa haridusest, mida riigieksamid mõõdavad.»
Kreitzberg viskas õhku küsimuse, kumb kool on rohkem tööd teinud – kas see, kus põhikoolist tulnute keskmine hinne 3,5 on gümnaasiumi lõpuks tõusnud 3,6-le või kool, kus õpilased on mõlemas kooliastmes läbivalt viielistena püsinud.
Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi leidis samuti, et edetabelid ei mõõda kõige tähtsamat ehk iga lapse isiklikku arengut. «Kui eesmärgiks on võrdselt tugevad koolid, tuleks neisse edetabelitesse suhtuda hoopis teisiti – tuleks tulemusi analüüsida, sest pelgalt reastamine ilma analüüsita ei anna mingit kvalitatiivset lisateavet ja õpilase arengu kohta ei anna ta üldse mingit teavet,» rääkis Kruusimägi.
Kreitzberg rõhutas, et õpetajate kontingendist enam mõjutab iga õpilase edasijõudmist klassi keskmine tase. Samas peaks klassides siiski olema igasuguse võimekusega õpilasi, nagu näiteks Rootsi koolides tehtud on, ütles ta. «Ühiskonnas elavad ju ka erinevad, andekad ja vähem andekad inimesed koos,» arvas Kreitzberg ja tõi välja, et lisaks teadmistele omandatakse koolis ka suhtlemisoskusi.
Endise ministri arvates tuleks Eesti koolides saavutada ühtlasem tase. «See võtaks vanemate valikupinge maha, kui koolid oleks ühtlased,» viitas ta praegusele segadusseajavale valikute paljususele. «Kui gümnaasiume on vähem, siis ka valimispinge langeb – hea küll, see kool jääb su kodukohast kaugemale, aga seal on palju valikaineid, sinna tuleb noor õpetaja tööle.»
Kreitzberg lisas, et gümnaasiumite liitmisest rääkides tähtsustakse nende lähedust laste kodudele üle. «Gümnaasiumiastmes on hariduse kvaliteet kindlasti olulisem kui see, et astud viis sammu ja oledki gümnaasiumiklassis,» ütles ta ja lisas, et kutsekooli õpilaste puhul ei muretse keegi, et nad peavad kaugel koolis käima ja pikki vahemaid sõitma.