Aaviksoo: uudishimu tapmine on Eesti koolis suur probleem

«Üks asi, millest minu arvates tegelikult sõltub õppimise edukus, on uudishimu,» ütles Aaviksoo. «Kui kool suudab seda arendada ja pakkuda selle baasilt väljakutseid, kus õppija ise tahab midagi teada saada, on kõik okei.»

Minister lisas, et sel juhul ei tee aeg-ajalt paha ka tuupimine ning võrdles seda sportliku pingutusega, mis nõuab samuti vaeva kuid tasub end ära. Paraku kiputakse sellega liiale minema, möönis ta samas. «Uudishimu tapmine on võib-olla Eesti koolis motivatsiooni koha pealt kõige suurem probleem ja seda tuleb ette, eriti poiste puhul,» ütles ta.

Endine haridusminister Peeter Kreitzberg märkis aga, et soov kogu olemasolevat teadust kooliprogrammi mahutada tekitab probleeme ka mujal maailmas ning pole vaid Eestile omane. Ta ütles, et mõistete ja teoreemide teadmisest olulisem on tekitada õpilastes eluaegne huvi õppimise vastu. «Koormus iseenesest ei ole niivõrd suur probleem kui huvipakkuv koormus – kui inimesel on huvi, loeb ta ühe ööga ka raamatu läbi, mida ta koolis muidu võib-olla aasta aega õpiks ja ikka aru ei saaks,» leidis Kreitzberg.

Kuldar Rosenberg Õpilasesinduste Liidust arvas samuti, et praegu on Eesti koolides tuupimist liiga palju. «Rohkem seoste loomist, ainete integreerimist, seda tuleb veel ja veel sisse viia!» ütles ta.

Jaak Aaviksoo tõi koolisüsteemi probleemidest rääkides välja ka selle, et rahasumma, mis praegu õpetajate palkadeks suunatakse, peaks andma igal palgapäeval paremaid väljundeid kui praegu. Ta ütles, et kavatseb uurida, kuhu raha kaob ning möönis, et palkade maksmise süsteem ei paista läbi – haridustöötajate palgad on kaks protsenti langenud, samas kui õpilaste ja õpetajate arv on vähenenud ning seega võiks oodata vastupidist.

«Aga sellele Facebooki kampaaniale (mis nõuab õpetajatele palgatõusu – toim.) võib minu allkirja ka anda, oma olemuses on see algatus õige. See on sisuliselt vajalik ja poliitiliselt saavutatav, aga selleks tuleb väga palju läbirääkimisi pidada,» rääkis minister.