/nginx/o/2009/09/28/241891t1h5319.jpg)
Üliõpilased on Maaülikooli õppejõududele teinud ettepanekuid spikerdamisesse rangemalt suhtuda ning petturid kõrvaldada, samuti saavad negatiivset tagasisidet lektorid, kes spikerdada lasevad.
Maaülikooli tudengid on ise spikerdamise vastu astunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Spikerdamise küsimusi on ülikoolis arutatud ja õppejõududele on esitatud palve spikerdajad nii-öelda realt maha võtta. Kahel korral on ka üliõpilased ise tõstatanud spikerdamise probleemi, palunud õppejõududel suurendada kontrolli ja spikerdajad «realt maha võtta»,» rääkis Maaülikooli õppeosakonna juhataja asetäitja Anne Lüpsik.
Tema sõnul taunivad üliõpilased spikerdamist, kuna petturid saavad eelise õppetoetuste ja riigieelarveliste õppekohtade jagamisel. Samadel põhjustel muutis ülikool tudengite ettepanekul õppekorralduseeskirja nii, et alates sellest õppeaastast pole enam võimalik positiivselt sooritatud eksamite hindeid parandada.
«Õppejõud otsustab õppeaine või selle osade kontrolli vormi ja sisu üle ja muidugi arvestab selle juures, kuidas tagada õiglane tulemus. Kindlasti ei meeldi õppejõul lugeda üliõpilaste tagasisidet, kus sees kriitikanool, et ta ei reageeri spikerdamisele, laseb spikerdada,» rääkis Lüpsik.
Ta selgitas, et spikerdamisi ülikoolis ei registreerita ning vahelejäämised klaaritakse instituudi tasandil, kas aine õppejõu või õppedirektoriga.
Õppekorralduseeskirja kohaselt saab akadeemilisi pettureid, nende hulgas ka spikerdajaid karistada kas noomitusega või eksmatrikuleerimisega. Spikerdamisi on Lüpsiku hinnangul rohkem kui plagieerimisi, viimasega vahelejäänud eksmatrikuleeritakse.
Tema sõnul on spikerdajaid alati olnud, kuid selles ei saa süüdistada kedagi peale spikerdajate ennaste.