/nginx/o/2011/06/11/623236t1h59d8.jpg)
1. septembril jõustuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis kiirendavad kohtumenetlust, kaitsevad paremini alaealisi ja tõhustavad isikute põhiõiguste kaitset.
Kriminaalmenetlus muutub kiiremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti peaksid tulevikus vähenema riigi kulutused ühe kriminaalasja lahendamisele, ütles justiitsminister Kristen Michal.
Näiteks laienevad istungitel videokonverentsi kasutamise võimalused, pooltele nähakse ette võimalus esitada kohtumenetluse kiirendamise taotlus, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul.
«Oluline on ka see, et edaspidi tõhustub kontroll isikute põhiõigusi piiravate menetlustoimingute üle, nagu näiteks läbiotsimine või isikule elukohast lahkumise keelu kohaldamine,» sõnas minister.
«Edaspidi annab läbiotsimiseks loa eeluurimiskohtunik, seni toimus see prokuratuuri määruse alusel. Prokuratuuri määruse alusel saab alates 1. septembrist läbi otsida vaid kahtlustatava kasutuses olnud kohta või sõidukit või kuriteo toimepanemise kohta. Samuti muutub tähtajaliseks elukohast lahkumise keeld,» rääkis Michal.
Üheks muudatuste tegemise põhjuseks oli 2004. aastal jõustunud uue kriminaalmenetluse seadustiku rakendamisel ilmnenud kitsaskohtade likvideerimine, selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.
«Täna on näiteks olukord selline, et kui varem põhjaliku tunnistuse andnud isik «unustab» istungil äkki kõik sündmusega seonduva või hoiab hirmust mõne kohtualuse ees menetlusest kõrvale, siis kohtul ei ole võimalik tema varasemaid tunnistusi arvesse võtta. Edaspidi on aga võimalus deponeerida kohtuniku juures tunnistaja ütlused juba kohtueelse menetluse ajal ning arvestada neid siis hiljem tõendina ka kohtus,» ütles Siitam-Nyiri.
Lisaks tagatakse muudatustega varasemast paremini isikute õiguste kaitse. «Tulevikus on näiteks teatud juhtudel võimalik jätta kohtusse kutsumata alaealisi ning kasutada tõendina nende uurimise ajal antud ja videosse võetud ütlusi. Eriti oluline on selline võimalus just vägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega seotud juhtumite puhul ning siis, kui laps on vaimupuudega või psüühikahäiretega,» selgitas asekantsler.
Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamisel osalesid mitmed kohtunikud, advokaadid ja prokurörid, kes ministeeriumile oma märkused ja ettepanekud saatsid ning nõupidamistel osalesid. Eelnõu koostamist nõustavasse töögruppi kuulusid prokuratuuri, Eesti Advokatuuri, Tartu Ülikooli, riigikohtu ning kohtute esindajad.