/nginx/o/2011/08/29/726656t1h9e85.jpg)
Kui meie ühiskonna suletus ja ebavõrdsus suureneb, süveneb Eesti ääremaaks muutumine, hoiatab Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi direktor Airi-Alina Allaste. Ta peab oluliseks ka noored Eesti ühiskonnaga rohkem siduda, et nad siit lahkumise asemel aitaksid hoopis kodumaad edasi arendada.
«Ma olen küll võrdlemisi skeptiline viie rikkama riigi hulka jõudmise suhtes,» hindas Allaste Postimees.ee palvel äsja taasiseseisvumise 20. aastapäeva tähistanud Eesti tulevikuväljavaateid.
«Kui praegused tendentsid jätkuvad - ühiskonna klikistumine ja suletus ei vähene, noorte väljavool suureneb ning kihistumine võtab järjest suuremaid mõõtmeid –, siis ootab meid järk-järguline süvenev ääremaaks muutumine.»
Ta märkis, et õnneks ei ole see siiski ainuvõimalik versioon. «Kuigi Eestis on probleeme, on võimalik teatud käitumistrendide ja suhtumiste soodustamisel ka positiivsem stsenaarium.»
Tema sõnul on Eesti tulevikku väga raske ennustada, eriti kuna see ei sõltu ainult meist endist, vaid ka Euroopa Liidust ning erinevatest globaalsetest protsessidest kliima soojenemisest maailmamajanduseni.
«Kui aga senised saavutused on suunatud rohkem väljapoole, siis nüüd võiks keskenduda enam kohapeal toimuvasse,» leidis ta. «On pea võimatu ratsionaalselt kalkuleerida, kuhu maailm liigub. Mulle tundub, et rõhuda võiks pigem jätkusuutlikemale väärtustele.»
Ta soovitas ühe võimalusena soodustada (noorte) väikeettevõtlust, aga mitte üksnes soodsa maksusüsteemiga, vaid pigem innovaatiliste ideede soosimise ja riskikapitaliga.«Sotsiaalses mõttes tuleks sisuliselt toetada omaalgatust ning kaasata osalusdemokraatia kaudu ka riigi juhtimisse sotsiaalseid liikumisi ning kõikvõimalikke mitteriiklikke organisatsioone.»
Eesti väljakutse on tema sõnul vähendada poliitilist võõrandumist ning hoida ära noorema põlvkonna eemalejäämine.
«Alates «võitjate põlvkonnast» on Eestis olnud noortel võrreldes näiteks Lääne-Euroopaga head võimalused võrdlemisi olulistel positsioonidel ühiskonnas kaasa lüüa,» meenutas Allaste.
«Uusmeedia areng, reisimine või ajutine õppimine välisülikoolides ning kontaktid üle maailma on soodustanud eneseteadlike ja ambitsioonikate noorte võrdlemisi suurt osakaalu Eestis. On kõigi huvides, et nad oleksid ühiskonda integreeritud ning neil oleks võimalik end teostada ning selle kaudu ka erinevaid valdkondi arendada.»
Ta hoiatas, et vastasel juhul väljaränne ainult suureneb ning kui kriis süveneb ka Euroopa teistes piirkondades, võivad sellega kaasneda ettearvamatud tagajärjed.
Allaste lisas, et muidugi ei vii Eestit edasi rahvusrühmade eraldatus ja ebavõrdus, aga selles mõttes integreerimisega vähemalt tegeletakse.
«Avatus ja tolerantsus valdava mentaliteedina, mis laseks kõigil inimestel sõltumata soost, rahvusest, seksuaalsest orientatsioonist, vanusest ja muudest näitajatest end toetatud ja aktsepteeritud kodanikuna tunda, muudaks ühiskonna kõigi jaoks meeldivamaks,» leidis sotsioloogiadoktor.
Ta märkis, et avatumaks ja sallimaks aitab ühiskonda muuta pidev selgitustöö ja vastavasisuline haridus.
Postimees.ee küsib lähipäevil erinevate elualade asjatundjatelt Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva tuules, millisena kujutavad nad ette meie riigi järgmist kaht aastakümmet.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)