/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/08/26/723394t1h7612.jpg)
Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Liina Hirv leiab, et õpilase head tulemused koolis on eelkõige mõjutatud tema motivatsioonist, viimane aga sõltub suuresti õpetajast.
Õpilasliit: õpetajal ja õpetajal on ikkagi suur vahe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks mõjutavad laste õppimishimu õpetaja oskused ja suhtumine õpilasesse. «Ilma tugeva õpimotivatsioonita ei saa ka kõige andekamad õpilased väga häid tulemusi, sest just motivatsioon on see mootor, mis aitab talendikal õpilasel end enam teostada ning edasi arendada,» rääkis Hirv.
«Kuna õpetaja roll ühe õpilase ande leidmisel ja arendamisel on sellest tulenevalt siiski oluline, on tähtis ka klasside suurus – vastasel korral ei pruugi õpetaja iga õpilaseni jõuda ning erilised oskused ja suutlikus võivad jääda märkamata. Pideva töö ning arengutegevuseta pole aga lihtsalt andekusest kasu,» leiab õpilaste esindaja.
Hirv jätkas, et Hugo Treffner ning Prantsuse lütseum võivad olla küll head andekate laste «magnetid», kuid lisaks sellele pakuvad nad neile teiste priimuste ning heade õpetajate näol ka soodsat arengukeskkonda. «Sellele lisandub ka fakt, et kui klassis on valdav enamus andekaid ning väga püüdlikke õpilasi, on ilmselt seal ka õpetajal lihtsam oma teadmisi edasi anda. Seda tänu sellele, et õpilaste enda õpihimu tõttu on kergem tekkima õpilase-õpetaja vaheline koostöö, mille loomine viib õppuri suurema arenguni ning paremate tulemusteni,» kirjeldas Hirv.
Ta soovitas ka õpetajate palgatõusu plaane mitte maha matta, kuna palk on õpetaja jaoks motivaator.
Õpilaste esindaja usub, et kui on tagatud, et iga õpilane saab käia koolis, mis asub kodule lähedal, kus on kena õppekeskkond ning motiveeritud õpetajad, peaks kõigini jõudma võrdselt hea haridus, mis ei kärbi laste tiibu, kui nad juhtuvad olema klassikaaslastest andekamad.
«Miks on «magnetid» nii mõjuvõimsad? See tuleneb inimeste endi välja mõeldud arvamusest, et kui sa sinna ei lähe, siis raiskad oma annet. Reaalsuses on vastupidiseid näiteid lõpmatult,» rääkis Hirv.
Ajakirjanik Mikk Salu kirjutas kolmapäevase Postimehe päevakommentaaris, et Massachusettsi Tehnikaülikooli (MIT) teadlaste uurimuse kohaselt ei võrdu head eksamitulemused hea kooli ja hea õpetajaga, kuigi seda kiputakse ikka väitma.
Bostoni ja New Yorgi eliitkoolide lõpetajad said Eesti riigieksamitega analoogses SAT-testis keskmisest tunduvalt paremaid tulemusi. MITi uurijad aga vaatasid andmeid natuke lähemalt ja leidsid, et kui võrrelda õpilasi, kes napilt ületasid eliitkooli sisseastumiskatsete rägastiku, ja neid, kes jäid napilt välja ehk laias laastus sarnaste võimetega lapsi, siis polnud nende edaspidistes õpitulemustes mingit vahet. Eliitkoolis käimine ei teinud eksamihindeid paremaks.