Eesti on valmistunud ka satelliidi allakukkumiseks

Valitsuse korraldusel nimetatud hädaolukordade nimekirjas on praegu 26 hädaolukorda. Nii on Eesti pannud end valmis tuuma- ja kiirgusõnnetuste toimumiseks, muuhulgas nähakse ette võimalust, et tuumakütusel töötav satelliit kukub Eesti territooriumile või lähedusse.

Valmis ollakse ka massiliseks korratuseks, pantvangi võtmiseks, epideemiaks, massiliseks mürgistuseks või episootiaks (loomataudi ulatuslik ja kiire levik). Erakordselt kuum ja külm ilm on nimekirjas seetõttu, et sellega on suurenenud oht inimeste elule ja tervisele või mõnele elutähtsale teenusele.

Valmistutud on ka massilise põgenike sisserände, ulatusliku küberrünnaku ja ulatusliku korratuse tekkimiseks vanglas.

Iseenesestmõistetavalt on hädaolukordade nimekirjas paljude kannatanutega rongi-, laeva- ja lennuõnnetused, aga ka paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel.

Päästeameti juhtida on ulatuslike tulekahjude, plahvatuste või varingute, aga ka tugevast tormist ja ulatuslikust üleujutusest tingitud probleemide lahendamine. Merereostus on politsei- ja piirivalveameti juhtida, ent ranniku- ja maapinna või siseveekogu reostus keskkonnaameti pärusmaa.

Kord kahe aasta jooksul uuendatakse hädaolukordade riskianalüüse ning selle käigus vaadatakse üle ka nimekiri. Peatselt on see töö riigiasutustes algamas.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja asetäitja Priit Laaniste arvas, et ilmselt hädaolukordade nimekiri lüheneb. Näiteks pidas ta mõistlikuks kokku panna kaks praegu eraldi kirjeldatud rongiõnnetust - paljude kannatanutega reisirongiõnnetus ning paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga.

«Praegu on olnud omavahelised arutelud, et võib-olla mõni asi pole enam nii tähtis, aga mõni asi võib ka lisanduda,» lisas ta.

Riskianalüüs võimalike õnnetuste kohta tehakse kõigile ühe metoodika järgi ja selle käigus pannakse paika, milline on õnnetuse juhtumise tõenäosus, mille alusel hinnatakse tagajärgi jne. Hinnatakse, millised on kõige tõenäolisemad riskid Eesti jaoks ja millised kõige tõsisemate tagajärgedega.

«Kui kõige prioriteetsemate juhtude puhul leitakse võimekuse puudus, mis on väga vajalik suure riskiga hädaolukorra lahendamiseks, tuleb see esimeses järjekorras luua,» selgitas ta. «Näiteks päästeametile ja piirivalvele viimasel ajal soetatud naftareostuse tõrjevarustus,» tõi ta välja ühe tulemuse.

«Tavalised» hädaolukorrad

«Metsatulekahjud, üleujutused, naftareostused,» loetles Laaniste hädaolukordi, mida on Eestis juba nii sageli juhtunud, et erialainimesed kipuvad neid juba tavapärasteks pidama. Ometi on just siis läinud tarvis hädaolukorra lahendamiseks loodud plaane.

Need plaanid täpsustavad, kes mida sel puhul tegema peab. «Plaanidega kellelegi uusi kohustusi ei panda, asutuste kohustused tulenevad kehtivatest seadustest. Aga hädaolukorras on oluline eri asutuste koordineeritud tegevus, mis tuleb seadusest täpsemalt kokku leppida just plaanis,» selgitas Laaniste. Tegelikult ei lasku ka plaanid väga detailidesse. «Me ei pea minema päris operatiivtasandile, vaid kirjeldama üldpõhimõtteid,» tõdes Laaniste.

Küsimusele, kuidas plaanid töötanud on, vastas Laaniste, et asutuste üldiste ülesannete mõttes on seal kõik õige, kuid probleemid tekivad tavaliselt nii-öelda hallidel aladel ehk olukordades, mida pole osatud prognoosida. «Seda ei oska keegi ette näha, see tuleb reaalses elus välja.»

«Plaanide korrigeerimine on samuti regulaarne tegevus, loomulikult suuremate sündmuste kohta koostatakse saadud õppetundide materjal ja kui vaja, korrigeeritakse ka plaane. Aga hädaolukorra seadus on suhteliselt värske ning kõik asjad ei ole saanud veel käima minna, plaanid kinnitas valitsus alles kaks nädalat tagasi,» selgitas ta.

26 hädaolukorra nimetamisega on Laaniste hinnangul Eesti olukord laias laastus kaetud. «Praegused nimetused on ka suhteliselt laiad – kui tekib uus olukord, siis vähemalt osaliselt on see hädaolukordade riskianalüüsidega kaetud.»