/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/08/25/721810t1h1643.jpg)
Ruhnu laevale nime panekul püütakse olla väga demokraatlik, kuid see on takerdunud vaidlustesse. Majandusminister Juhan Parts arvas, et avalikkus võiks kena nime väljamõtlemisel appi tulla.
Parts kutsus avalikkust appi Ruhnu laevale nime leidma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus andis täna nõusoleku hakata avaliku konkursiga otsima Ruhnu saarega püsiühenduseks ehitatavale uuele katamaraan-tüüpi reisiparvlaevale operaatorit. Uuele laevale tuleb aga enne selle käikulaskmist ka nimi panna.
«Nimepanemine ei lähe sugugi kergelt,» tõdes majandusminister Juhan Parts valitsuse pressikonverentsil. «Demokraatlikud inimesed, nagu me oleme, oleme küsinud arvamust ka Ruhnu inimestelt. Neil on pinnale jäänud kaks nime, üks on selline kena tütarlapse nimi nagu Meribel, mis on eri hääletustel võitnud, aga siis jälle kaotanud.»
«Tundub, et Ruhnu elanike eelistuseks jääb praegu rootsikeelne Ruhnu saare nimi Runö, mille puhul mul tekkis pigem kahtlus, kas mitte panna Ruhnu siis juba. Ma arvan, et Eesti avalikkus võiks meid siin aidata, leidmaks lahendust,» lisas Parts.
«Tegemist on mõneti pretsedendiga. Esimene pretsedent toimus, kui nimi otsustati praktiliselt partei tagatubades – Piirissaare laevale panime nime tagatubades arutades, nagu Indrek Tarand ütleb, ja panime Koidula. Aga arvestades, et meil on praegu ette valmistamisel veel Kihnu, Vormsi, Prangli ja Abruka väikelaevadele nimepanek, siis neid nimesid tuleb veel panna. Nii et kui Ruhnu saare laevale ilusa nime panek õnnestub, tulevad need konkursid veel,» ütles Parts.