/nginx/o/2010/11/07/462246t1h5178.jpg)
Mõneaastase välismaal viibimise alusel valimisõiguse piiramine pole mõistlik, kuid näiteks 15 aastat võõrsil elanud inimestel ei peaks enam valimisõigust olema, leiab Vahur Afanasjev.
Afanasjev: 15 aastat välismaal elanud inimene valima ei peaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjanik ja suhtekorraldaja Vahur Afanasjev töötas euroametnikuna ja elas aastatel 2005-2010 Belgias.
Tema hinnangul võiks Jaak Urmeti ideed kaaluda juhul kui oleks seatud kindel ajapiir, pikem periood, mille möödumisel valimisõigust piirataks. Afanasjevi sõnul ei distantseeri paariaastane välismaal viibimine inimesi kodumaast nii palju, et neilt peaks valimisõiguse ära võtma. Ta lisas, et ka maailmas pole sellist praktikat eriti kasutatud.
«Mõte iseenesest on huvitav, aga samas need inimesed, keda ma olen näinud välismaal, on üldiselt arukad inimesed, kes mõtlevad Eesti murede ja rõõmude peale üsna tõsiselt. Nende seisukohtade ja valimisotsuste kaudu tuleb võib-olla meile ka teine vaade või värske, teistmoodi mõtlemine,» arutles Afanasjev.
Suurbritannias kaob valimisõigus inimestel, kes on 15 aastat järjest alaliselt välismaal elanud. Sellist perioodi pidas Afanasjev loogiliseks, mõistlikuks ning tõsiselt kaalumist väärivaks.
«Kui keegi on kaks aastat kuskil ära, see ei ole veel mingi põhjus teda mitte valima lasta.»
Ta ei nõustunud Jaak Urmeti väitega, nagu oleks võõrsil elavad eestlased Eesti asjadega vähe kursis või põhineks nende teadmised vaid tuttavatelt kuuldu ja juhuslikult internetist loetud uudistega.
«Ka Eestis elavad eestlased, millega nad siis nii väga rohkem kursis on? Poes leiva hinnaga võib-olla, aga mõni ei ole sellega ka. Me võiksime sama hästi hakata kodus Eestis osadel inimestel valimisõigust ära võtma. Mine tea, võib-olla lähekski paremaks, aga kes seda otsustada suudaks,» rääkis kirjamees.
Tema hinnangul sõltub ühiskondliku ja analüütilise mõtte olemasolu ja ulatus ikkagi konkreetsetest persoonidest, mitte riigist, kus nad parajasti elavad.
«Arvan küll, et valimisõigust ei tohiks piirata mingi lühikese äraoleku järel, sest inimesed ei ole kuskile tegelikult kaugenenud. Aga 15 aasta jutt on täiesti asjalik ja igati toetan Wimbergi algatatud diskussiooni muidugi,» lõpetas Afanasjev.
Postimees.ee uurib täna, mida arvatakse kirjanik Jaak Urmeti eelmisel nädalal välja käidud ideest võtta valimisõigus alaliselt välismaal elavatelt Eesti kodanikelt.