Tallinna eliitgümnaasiumidesse tullakse õppima ka riigi kaugeimatest nurkadest

«Väljastpoolt Tallinna tullakse meie kooli peamiselt lähiümbruse koolidest, näiteks Arukülast, Keilast, Kiilist, Ruilast, Sakust, Sauelt, Tabasalust, Viimsist,» rääkis Tallinna reaalkooli õppealajuhataja Ene Saar. Samas asub igal aastal nende kooli õppima ka mõni n-ö kaugemast nurgast pärit laps.

Tänavu näiteks tuldi Kundast, Virtsust, Rakkest, aga ka Rõugest. «Kui kilometraažilt võtta, siis Rõuge laps ongi kõige kaugemalt tulija,» sõnas Saar. Ta lisas, et selliseid juhuseid, kus Lõuna-Eestist tullakse pealinna kooli, on harva, kuna sealtkandi lapsed lähevad tavaliselt Tartu Treffneri gümnaasiumi.

Kaugemalt pealinna õppima tulijatel on Saare sõnul sageli üks vanematest Tallinnas tööl. «Mõnel on vanem õde või vend kõrgkoolis õppimas ja ta tuleb tema juurde elama,» tõi ta teise näite. Saar ei osanud välja tuua ühtegi pealinnast kaugemal asuvat kooli, kust igal aastal tuleks mitu last nende kooli õppima. «Kui me sellest 108 (gümnaasiumi – toim) kohast 60-70 protsenti ise ära täidame, siis see vabade kohtade arv ei jäägi väga suur, umbes 40 last. Et siis korraga tuleks ühest koolist 10 last, seda ei ole olnud ja see pole lihtsalt võimalik,» kinnitas Saar oma seitsmeaastasele kogemusele tuginedes.

Ka Katri Rahi Inglise Kolledžist kinnitas, et väljastpoolt Tallinna pole võimalik ühtegi kooli eraldi välja tuua, kuna kolledžisse tullakse väga erinevatest kohtadest. Tänavu pääsesid kolledži õppima Kiilist, Laagrist ja Pärnust pärit lapsed. «See (pealinna õppima tulek – toim) on populaarne, kui vaadata katseid. Neid katsetele tulijaid ikka on, aga seda võib öelda, et pealinna koolides on tase natukene kõrgem olnud ja sisse saavad ju ikkagi tugevamad,» lisas ta.

Kui reaalkoolist ja kolledžist kinniti, et kaugelt tulijate arv pole viimastel aastatel kasvanud, siis Gustav Adolfi gümnaasiumis on täheldatud vastupidist tendentsi. GAGis on tänavu kõige kaugemad tulijad pärit Narva Eesti gümnaasiumist ja Kärdla Ühisgümnaasiumist.