/nginx/o/2011/08/09/701720t1h8cc4.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves kinkis täna Toompeal 1991. aasta 20. augustil Eesti iseseisvuse väljakuulutamise poolt hääletanud ülemnõukogu saadikuid ühendavale 20. augusti klubile tükikese toona Toompead kaitsnud kivitahukast.
President kinkis tükikese Toompead kaitsnud kivitahukast 20. augusti klubile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Neli aastat olen andnud 20. augustil toonaste sündmuste tänuks ja tunnustuseks mälestuskivi, mis on tükike 1991. aastal Toompead kaitsnud kivitahukast. Selle on saanud «ükskord-me-võidame-niikuinii» Heinz Valk, vägivallatu vastupanu üks kehastajaid Lagle Parek, Tallinna teletorni kaitsjad augustis 1991 ning Eesti laulvale revolutsioonile muusika ja sõnad andnud Alo Mattiisen ja Jüri Leesment,» rääkis president täna Toompeal toimunud üritusel.
Ilvese sõnul on tal täna hea meel ja austav võimalus meenutada neid 69 Eesti ülemnõukogu liiget, kes 1991. aasta 20. augusti hilisõhtul hääletasid Eesti iseseisvuse taastamise poolt. See augustiputši keerises tehtud otsus sündis kokkuleppest ja koosmeelest ülemnõukogu ja Eesti Komitee vahel ning oli taastatud riigile kindlaks alusmüüriks, sõnas Ilves.
«Üks kivi sellest alusmüürist on praegu minu käes. Toonane ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis ütles paari päeva eest, et me saime selle Eesti, mis me tahtsime; me saime parima Eesti, mida meil oli võimalik saada. Aitäh nende sõnade eest,» rääkis president.
«Mul on hea meel anda see kivi toonases ülemnõukogus iseseisvuse taastamise poolt hääletanutele,» sõnas Ilves mälestuskivi Marju Lauristinile ulatades.
Rääkides 20 aasta tagustest sündmustest sõnas Ilves, et nii iseseisvusmeelne ülemnõukogu ja Eesti Kongress, fosforiidisõda ja Rahvarinne, muinsuskaitse, loomeliitude ühispleenum ja sõltumatu noortefoorum, rohelised ja ERSP jpt ladusid oma kivid Eesti iseseisvuse taastamise müüri. Ta toonitas , et tga kivi seal oli oluline, sest ühe puudumine võinuks kogu ehitise viltu kiskuda.
«Kuid mördiks selles müüris oli Eesti üksmeel oma eesmärgi suhtes. Ning ka omavahelised vaidlused, mida ikka juhtus, ei suutnud nõrgestada rahva järjest küpsevat ja tugevnevat tahet, mis tipnes 1991. aasta 20. augusti hilisõhtul siinsamas, Toompea lossi suures saalis kogunenud ülemnõukogu otsusega taastada meie riigi iseseisvus. Eesti rahvas sai, õigemini võttis oma riigi tagasi,» sõnas president.
Ta tsiteeris ühe kirjandusliku tegelase sõnu tollest augustist, et: «See oli nii suur võit, et keegi ei saa sellest arugi. Kõige suuremad võidud saadakse ilma sõjata, seepärast ei paista nad silma.»