/nginx/o/2008/10/16/84251t1hb14a.jpg)
Täna mälestab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool 1924. aasta detsembrimässus hukkunud kadette.
Kadetid mälestavad detsembrimässus hukkunuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadetid rivistusid hukkunud koolivendade mälestuseks täna varahommikul Raadi kalmistul. Rivistus viidi läbi kell viis hommikul, sest sel ajal algas ka 1924. aasta 1. detsembri mäss Tallinnas.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kolonel Aarne Ermuse sõnul on Eesti vabaduse eest elu andnud kadettide meenutamine oluline ka tänasele riigikaitsele mõeldes.
«Need neli noort meest, kes Tondi kasarmutes hukkusid, olid pühendanud oma elu Eesti vabadusele. Ma loodan, et tänased kadetid ei pea enam kunagi maksma vabaduse kõrgeimat hinda, kuid ma tean, et iga kaitseväelane, olgu ta ohvitser, sõdur või kadett, on valmis Eestit oma elu hinnaga kaitsma,» ütles kolonel Ermus.
Pärast rivistust Raadi kalmistul viivad Kõrgema Sõjakooli kadetid pärjad hukkunud kadettide haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartu garnisoni kalmistul Raadil, Jõgeval Laiusevälja kalmistul ja Vastseliina kalmistul.
Rünnakus sõjakoolile hukkusid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras. Haavata sai üheksa kadetti. 1928. aastal püstitati Tondi kasarmute juurde hukkunud kadettide mälestuseks Amandus Adamsoni loodud ausammas, mille nõukogude võim 1941. aastal hävitas.
Mässajate eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning sõjaväeosad ja seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Mäss suruti maha aga juba samal päeval.