/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/08/17/711252t1hf005.jpg)
Postimees.ee palvel meie riigi viimase 20 aasta suuremaid saavutusi analüüsinud Eesti Diplomaatide Kooli asedirektori Vahur Made hinnangul annab kuulumine NATOsse meie poliitikutele juurde julgust näiteks dalai-laama suhtes külalislahkemad olla.
Made: NATOs oleme dalai-laama suhtes külalislahkemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paljud tänaval on ju Afganistani ja teiste välismissioonide osas väga kriitilised,» rääkis Made. «Aga vist oleme just tänu NATO-le täna dalai-laamat vastu võttes palju külalislahkemad ja ei karda enam, et mingil hetkel võiksid Venemaa ja Hiina koos, näiteks ÜROs, Eesti vastu hääletada.»
Maailmapoliitika seisukohalt vaadatuna on taasiseseisvumisaja jooksul tema sõnul kõige rohkem Eesti positsiooni tugevdanud aga hoopis kuulumine Euroopa Liitu.
«See on teinud Eesti meist kaugel asuvates riikides ja piirkondades palju kergemini tutvustatavaks ning tõsiseltvõetavaks,» selgitas Made. «Seda hakkame järk-järgult tundma näiteks oma kaubandussuhete arendamisel väljapoole Euroopat.»
Eestlaste kohus on tema sõnul sellest tulenevalt maailma järjest paremini tundma õppida.
«Ning tunnetada, et see, mis on oluline meist kaugel asuvate maade jaoks, peab ka meile huvi pakkuma. See mõjutab meid järjest rohkem ning kui tunneme huvi ja mõtleme kaasa teiste probleemidele, leiame enam mõistjaid ka enda muredele.»
Kui võrrelda Eesti esimest vabadusaega ja käesolevat, siis leidis Tartu Ülikoolist ajaloodoktori kraadiga lõpetanud Made, et praegu oleme paremas seisus.
Ta meenutas, et aastatel 1939-1940 oli Euroopas puhkenud sõda. Nii Saksamaa, kui ka NSV Liit olid rünnanud oma naabreid ning seadnud end sõjaliselt sisse Balti riikides (meenutuseks - Saksamaa oli vallutanud Leedult Memeli ehk Klaipeda piirkonna).
«Praegune olukord nii Euroopas tervikuna kui ka meie regioonis - Põhja-Euroopas - tundub olevat parem. Skeptik ütleks siinkohal, et eelmine iseseisvusaeg on ju praegu veel kahe aastaga löömata,» viitas ta asjaolule, et Eesti Vabariik sai 20-aastaseks 1938. aastal, mil veel Teine maailmasõda ei käinud.
Made hinnangul on Eesti taasiseseisvusaja suurim välis- ja kaitsepoliitiline võit kaks aastakümmet iseseisvana püsimine. «Suurim võit on kaks aastakümmet iseseisvust. Suurimad puudujäägid ilmnevad kõiges selles, milles me veel ei ole integreerunud meist põhja, läände ja lõunasse jäävate Euroopa riikidega.»
Postimees.ee küsib täna ja lähipäevil erinevate valdkondade asjatundjatelt, millise pilguga vaatavad nad tagasi 20 taasiseseisvumisjärgsele aastale.