Advokaat: iga verbaalse huligaansuse eest pole karistada mõtet

«Kas seadused on piisavad või mitte, on igaühe tunnetuse küsimus, kuid minu meelest on karistusseadustiku paragrahv selge sõnastusega küll. Miks inimesi selle alusel eriti süüdi ei mõisteta, on seotud eelkõige sellega, et seadus keelab mitte lihtsalt kuskil kommenteeriumis plärtsumise, vaid sellise verbaalse huligaansuse, mille puhul kaasneb reaalne oht inimese elule, tervisele või varale,» selgitas Nõmper.

«Ma arvan, et sinna taha jääb enamik juhtumeid pidama. Kindlasti ei ole põhjendatud eeldada, et kui keegi kommentaariumis ütleb, et see on lollakas ja tuleks maha lüüa, siis keegi ennast tunneks siiralt ohustatuna või arvaks, et seda üritataks ka kohe ellu viia. Seadus ütleb, et politsei peab sekkuma siis, kui on veel täiendavat alust arvata, et see kommentaator ise või temast juhinduvad või mõjutatud isikud hakkavad seda üleskutset täide viima,» jätkas Nõmper.

Ta tõdes, et seda selgeks teha on üpris keeruline ja politsei ülesanne ongi välja sõeluda, millised on reaalselt täidetavad ja teisi inimesi mõjutavad üleskutsed ja millised lihtsalt verbaalne huligaansus. «See sõltub isikust endast, tema positsioonist ühiskonnas, aga ka sellest, kuivõrd realistlik on üleskutse,» arutles ta.

Nõmperi sõnul ärbeldakse tavaliselt kommentaariumis niisamuti, mingit konkreetset plaani seal siiski pole.

Ka möödunud nädalal politsei poolt trahvitud blogija Juri Sutorini kommentaarides polnud Nõmperi arvates pealtnäha mingit ohtu: «Ilmselt politsei oma uurimistegevuse käigus tuvastas midagi enamat, mida me ei tea.»

Kui jurist Reimo Mets avaldas arvamust, et politsei ei võta miskipärast just seksuaalse sättumuse põhjal tehtud ähvardusi menetleda, siis Nõmper kippus uskuma, et politsei on enne selgeks teinud tagamaad. «Politsei enne menetluse algatamist teostab ju väikese taustauuringu. Mina usun, et nemad on professionaalid ja hindavad ohtu õigesti. Ega meil ole ju Eestis näiteid, kus politsei oleks oma hinnangus ka väga mööda pannud,» arvas Nõmper.

«Homoseksuaalsete puhul on selliseid solvanguid ja üleskutseid paraku palju, tõepoolest on sadu või tuhandeid, kellele nad miskipärast ei meeldi – aga need on tehtud üksikute isikute, mitte mingi organisatsiooni poolt. See on arvamuste paljusus, millega tuleb lihtsalt elada,» leidis advokaat.

Ometigi soovitas ta inimestel vaenulike üleskutsetele reageerida ja politseisse pöörduda, kui inimene siiralt tunneb, et sellise üleskutse täideviimine võib ka tulevikus juhtuda. «Me ei pea kõrvu lonti laskma ja mööda seinaääri käima hakkama, politsei on selleks, et meid aidata ja seda ta kindlasti teeb,» arvas Nõmper. «See on õige kodanikualgatus, kui selliseid asju pannakse tähele ja antakse teada. Aga enne seda tasub kaaluda, kas see on ikka realistlik ähvardus või mõne ullikese endale tähelepanu tõmbamine.»

Solvangud vähenenud

Kuulsas Vjatšeslav Leedo kohtuasjas 2007.-2009. aastatel esindaja olnud Ants Nõmper leidis, et kui 2002. aastani solvamine karistatav, siis oli õige otsus uues karistusseadustikus see dekriminaliseerida, nii et see nüüd enam kriminaalkorras karistatav pole. «Ma usun tõesti, et politseil on ka targemat teha, kui kahe verbaalse riiukuke ütlemisi lahendada. Karistusseadustik jäägu ikka kõige raskemate kuritegude tarvis.»

«Ma arvan, et olukord kommentaariumides on pärast Leedo juhtumit paranenud – esiteks on portaalid ise hakanud mõistma, et sellega kaasneb nende vastutus. Teiselt poolt on ka inimesed ise muutunud kultuursemaks, suurem kommenteerimishullus on mööda läinud. Ühiskond arenenud, kõik on saanud aru, et see ei ole normaalne, et laseme naabritel kommentaariumides ropendada, kiidame takka ja loeme seda – me kasvasime sellest välja.»