/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2011/08/04/696136t1h065d.jpg)
2008. aasta otsusega ära kaotatud toona 450-kroonist riiklikku koolitoetust ei luba taastada jätkuvalt väga pingeline riigieelarve, nendib sotsiaalministeerium.
Ministeerium: pingeline eelarve ei luba koolitoetust taastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis saab ülejärgmise aasta eelarve koostamisel, on praegu väga keeruline ette ennustada,» osutas ministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik Postimees.ee’le.
Tema sõnul ei ole riikliku koolitoetuse taastamine hetkel arutluse all olnud ka seetõttu, et kohalikel omavalitsustel on pere tegelikke vajadusi arvestades võimalik maksta toetust laste kooliminekul.
2008. aasta otsusega kaotati ära riiklik koolitoetus, mida maksti vahetult enne kooliaasta algust. Seega õppeaasta 2009/2010 eest enam koolitoetust ei makstud. Riik hoidis seeläbi kokku 78 miljonit krooni.
«Koolitoetuse maksmise lõpetamise põhjenduseks on ülekaalukas avalik huvi riigieelarve tasakaalu säilitamiseks ning riigi kulude kokkuhoiuks,» seisis toona eelnõu seletuskirjas.
«Ranitsatoetus on sotsiaaltoetus,» kommenteeris siis haridusministri ametis olnud Tõnis Lukas. «Sotsiaalpoolega tegelevad ministrid leidsid, et see on üks laustoetus, milleta saab hakkama. See on üks rasketest otsustest, mis tuli teha.»
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni esindajad saatsid sellise kärpimise peale pressiteate, kus tõdesid, et ilma koolitoetuseta satub osa peresid raskustesse. Kohalikes omavalitsustes töötavad sotsiaaltöötajad kinnitasid, et eriti maal on koolitoetus oluliseks toeks paljudele peredele, mida oodatakse ja millega arvestatakse.
«Pered teavad, et saavad osta selle raha eest lastele koolikoti või uued jalanõud,» rääkisid sotsiaaltöötajad.
Varasemalt on korduvalt kritiseeritud ka riiklike peretoetuste ebaühtlast jagunemist, kus kõige suurem tugi riigilt on kuni 1,5-aastaste laste vanematele. Lapse kolmeaastaseks saades väheneb toetus juba järsult, kuigi vanemate kulutused seoses lapsega ei kahane sugugi. Riikliku lapsetoetuse (makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni või kui laps jätkab õpinguid, siis kuni 19-aastaseks saamiseni) suurus Eestis on 19,18 eurot.
Kohalikud omavalitsused maksavad enamasti nn ranitsatoetust või aabitsatoetust esimesse klassi õppima asuvate laste vanematele. Ülejäänud kooliminekuga seotud kohalike omavalitsuste poolt makstavad toetused sõltuvad perekonna sissetulekutest. Näiteks on omavalitsusi, kes maksavad töö kaotanud vanematele lapse koolitoetust.