/nginx/o/2011/04/01/549813t1hc7fb.jpg)
Harju-, Hiiu ja Viljandimaa elanike seas oli neid, kes lugesid 2010. aastal läbi vähemalt ühe raamatu, rohkem kui 80 protsenti, samas valgamaalaste seas oli raamatulugejaid mullu alla poole, selgub statistikaameti aastaraamatust.
Enim loeti raamatuid Harju-, Hiiu- ja Viljandimaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatute lugemine küündis mullu ligi 90 protsendini Harjumaal, Hiiumaal ja Viljandimaal. Alla poole elanikkonnast ehk 49 protsenti oli viimase aasta jooksul vähemalt ühe raamatu läbi lugenud Valgamaal. Lääne-Virumaa, Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Lääne- ja Saaremaa elanikest oli viimase aasta jooksul raamatuid lugenud üle 60 ja alla 70 protsendi.
Harjumaal oli mullu raamatulugejaid 382 000, Ida-Virumaal ja Tartumaal vahemikus 93 000 ja 112 000 ning teistes maakondades alla 56 000.
10-74 aastastest Eesti elanikest luges 2010. aastal töö või õpingute tõttu 23 ja muul põhjusel 52 protsenti. Hiiumaa oli ainus maakond, kus peamine lugemise põhjus oli õppimine või töö, igal pool mujal olid valdavad muud eesmärgid ehk ilukirjanduse lugemine. Veerand elanikkonnast ei olnud viimase aasta jooksul lugenud ühtegi raamatut. Proosat luges 89 ja luulet 51 protsenti elanikkonnast.
Vabal ajal tegeles kirjandusloomega (proosa, lühilugude ja luuletuste kirjutamisega) kuus protsenti Eesti elanikest, iga nädal tegeles sellega üks protsent elanikkonnast ehk 13 000 inimest.
Neli protsenti Eesti elanikkonnast ehk üle 40 000 inimese käisid 2010. aasta jooksul ka avalikel lugemistel või kirjanikega korraldatud kohtumistel.
Eurobaromeetri 2007. aasta andmete kohaselt jagab Eesti suhteliselt sagedaste lugejate osakaalu alusel Euroopa Liidu riikide hulgas Lätiga viiendat-kuuendat kohta. Rohkem sagadaseid lugejaid on Rootsis, Taanis, Hollandis ja Suurbritannias.
2010. aasta oli Eestis lugemisaasta.