Mihkelson: sõjakurjategija ei sobi Tallinna ajaloonäoks

«Lugedes meedias tekkinud arutelu natside sõjakurjategija Alfred Rosenbergi Tallinna-sidemete eksponeerimise üle meie ajaloomuuseumi näitustesaalis, otsustasin oma silmaga seda vaatamas käia. Ütlen kohe – minu arvates on tegemist äärmiselt ebaõnnestunud stendiga, mis näitab natside rassiteooria ja juudivastase poliitika ühte loojat liiga neutraalsel viisil,» kirjutas Mihkelson oma ajaveebis.

Tegemist on ajutise näitusega (Tallinna linnaarhiivi ja ajaloomuuseumi ühistöö) kuni septembrini, kus eksponeeritakse Tallinna kui Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaga läbi ajaloo seotud tuntud rahvusvahelisi isikuid ja sündmusi.

Rosenbergi stendil on kirjas tema sündimine, õpingud ja õpetajatöö Tallinnas enne 1918. aastat. Ära on toodud seegi, et tema esimene abikaasa oli eestlanna. Mainitud on tema tegevust natsiideoloogia kujundamisel. Alles lõpulõigus on mainitud, et ta mõisteti Nürnbergi protsessil poomise läbi surma. Juures on kaks fotot: üks tsiviilriietes, teine Ida-alade riigiministrina Tartut külastades 1942. aastal.

«Rosenbergi kujutamise teatavat neutraalsust rõhutab seegi, et see on 1918. aasta veebruaris tegutsenud Eestimaa Päästekomiteed ning USA tuntud diplomaati George Kennanit tutvustavate stendide vahel,» juhib Mihkelson tähelepanu.

«Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis ütles seoses näitusega, et me ei tohiks minevikus toimunu ees sulgeda silmi. Õige. Ka mina olen ajaloolasena alati seda meelt, et mida vähem on meie teadvuses valgeid laike minevikust, seda tugevam on meie tänane identiteet ning seda keerulisem on meie enda ajalugu meie endi vastu kasutada,» rõhutas riigikogu väliskomisjoni esimees.

«Kuid eks ajalugu ole ka narratiiv. Subjektiivne ja ladestunud ajastute teadmisi sünteesiv lugu sellest, kes me olime või mis meiega juhtus. Tahame või mitte, kuid Eesti ajalugu on meile sageli ka vallutajate ajalugu. Nii on lugu ka Rosenbergiga. Eestis sündimine (1893) või siin tegutsemine (Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajana) on minu arvates teisejärgulised selle kõrval, milline oli tema roll ajaloos koletuslike inimsusevastaste kuritegude põhjustamisel. Ka nende kuritegude osas, mis pandi toime Eestis, sealhulgas näiteks Klooga surmalaagris,» meenutas Marko Mihkelson.

Mihkelson: juudikogukonna kriitika on mõistetav

«Mõned aastad tagasi külastasin Iisraeli visiidi ajal sealset Holokausti muuseumi Yad Vashemi. Kes on seal käinud, see teab, et esimese eksponaadina vaatavad vastu Klooga surmalaagri fotod ja ohvrite esemed. Giidi väitel oli Klooga laager üks väheseid, kus tapetud ohvrite juurest leiti neile kuulunud esemeid või dokumente. Seepärast siis ka see eraldi esiletõstmine. See puudutas,» kirjeldas Mihkelson.

«Ma kujutan ette, millise kummalise mulje või segaduse võib Eesti Ajaloomuuseumis ülevalolev stend selle praeguses kontekstis (!) tekitada nendele, kes pole ükskõiksed Teise maailmasõja ajal sooritatud inimsusevastaste kuritegude suhtes. Võib olla on järgnev võrdlus kohatu, kuid ma ei usu, et näiteks Norra massimõrvari Breiviki kool või sünnipaik selle mehe tegusid kunagi sarnaselt Tallinnaga esile tõstaks,» sõnas Mihkelson.

«Juudikogukonna kriitika on minu meelest mõistetav ning toetamist väärt. Mul on kodanikuna häbi nende pärast, kes oma süüdimatutes ja näilise anonüümsusega kaetud netikommentaarides ei ole paremad kui breivikud. Just nende samade breivikute ennetamiseks on minu arvates hädavajalik, et me ei unustaks neid inimsusevastaseid kuritegusid, mis on toime pandud mitte nii kauges ajaloos. Nii holokaust kui kommunistlikud kuriteod, nii Hitleri kui Stalini korraldatud massimõrvad on ajaloo peeglis võrdväärsed. Neid tuleb mäletada nii, nagu nad olid. Ilma võltskangelasteta. Vastasel juhul on nii uutel rosenbergidel kui breivikutel võimalus leida alibi,» leidis riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Ajaloomuuseum ei pea Rosenbergi puudutava materjali eemaldamist õigustatuks

Eesti Juudi Kogukond peab äärmiselt ebaeetiliseks ja natslikku kurjategijat ülistavaks mõnesid Eesti Ajaloomuuseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi muuseumi väljapanekuid, vahendas kolmapäeval ERR Uudised.

«Nende ekspositsioonides on märkimisväärsed kohad antud natsionaalsotsialismi peaideloogile Alfred Rosenbergile kui kuulsale tallinlasele mainimata tema tegelikku üldtunnustatud ja hukkamõistetud kuritegelikku tegevust,» kirjutas juudikogukonna esinaine Alla Jakobson, kelle sõnul paneb kogukonda imestama väljapanekute korraldajate ajaloo mittetundmine ja lühinägelikkus ühiskonna arvamuse kujundamisel ja noorsoo kasvatamisel, möödunud nädalal kultuuriminister Rein Langile.

Eesti Ajaloomuuseum ei pea õigustatuks Eesti Juudi Kogukonna nõuet, et ekspositsioonist tuleks Tallinnast pärit natsikurjategijat Alfred Rosenbergi puudutav materjal eemaldada.

«Näitusel on väljas materjale ka Stalinist, Hitlerist ja mitmest teisest kurikuulsast, kuid Eesti ajalooga seotud isikust, kindlasti leidub huvigruppe, kes ei pea ka nende eksponeerimist eetiliseks, muuseum ongi aga kohaks, kus saab rahulikult mõtiskleda ajalooliste isikute ja nende rolli üle ajaloos,» rääkis Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis Postimees.ee'le.

«Kas me tahame tunnistada või mitte, aga ajaloos on palju sündmusi, mis on põhjustanud paljudele kannatusi ja valu. Me ei saa nendest vaikida – olnut ei saa muuta olematuks,» rõhutas Karis.

Alfred Rosenberg (1893 Tallinn – 1946 Nürnberg) oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) üks juhtivaid funktsionääre ja üks natsiideoloogia väljatöötajatest.