Muuseum juudikogukonnale: vaikimine ei muuda minevikku olematuks

«Näitusel on väljas materjale ka Stalinist, Hitlerist ja mitmest teisest kurikuulsast, kuid Eesti ajalooga seotud isikust, kindlasti leidub huvigruppe, kes ei pea ka nende eksponeerimist eetiliseks, muuseum ongi aga kohaks, kus saab rahulikult mõtiskleda ajalooliste isikute ja nende rolli üle ajaloos,» rääkis Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis Postimees.ee'le.

«Kas me tahame tunnistada või mitte, aga ajaloos on palju sündmusi, mis on põhjustanud paljudele kannatusi ja valu. Me ei saa nendest vaikida – olnut ei saa muuta olematuks,» rõhutas Karis.

«Samuti on ajaloos tegelasi, kes on põhjustnaud inimkonnale, rahvastele, usugruppidele kannatusi ja piina. Alfred Rosenberg on üks nendest. Tema tegudele on antud juriidiline hinnang – Nürnbergi sõjatribunalil mõisteti ta sõjaturitegude sooritamise eest surma. See ei tähenda, et me saaskime tema isiku nüüd ajaloost kustutada. Vastupidi, me peame kõikjal kordama ja meenutama natside ning iseäranis Rosenbergi osa nendes jälestusväärsetes tegudes,» leidis ajaloomuuseumi juht.

«Samuti tuleb meil tunnistada, et see natsi riigitegelane pärines Eestist. Ajaloomuuseumi uues ekspositsioonis on Rosenbergi puudutav materjal varustatud ülevaatega tema elukäigust, kus on selgesõnaliselt kirjas, et tegemist on sõjakurjategijaga. Eesti Ajaloomuuseumi eesmärgiks uues ekspositsioonis ei olnud tutvustada positiivseid sündmusi ja isikuid, vaid kajastada Eesti ajaloo kõiki olulisemaid sündusi ja tegelasi,» selgitas Karis.

«Paraku on meie ajalugu suuresti kannatuste ajalugu, mida on kahjuks mõjutanud ka natsirežiim ja Alfred Rosenberg kaasa arvatud,» tõdes Sirje Karis.