Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Breiviku manifest mainib ka kaht Eesti parteid ja küüditamisi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Anders Behring Breivik
Anders Behring Breivik Foto: SCANPIX

Eelmisel reedel Norras kahe rünnakuga 76 inimest tapnud Norra terrorist Anders Behring Breivik mainib oma manifestis kahte Eesti erakonda ning küüditamisi, väidetavalt on ta minevikus ka Eestis viibinud.

Manifest «2083 – Euroopa iseseisvusdeklaratsioon» sisaldab muu hulgas tema isikukirjeldust või CVd, kust selgub, et ta on enda sõnul külastanud nii Eestit kui ka Lätit. Muuseas kirjeldab ta end optimistliku, ambitsioonika, pragmaatilise, loomingulise ja tööka inimesena. Ta loetleb üles pea kõik Euroopa riigid, ka Eesti, kui need, kus tal on mõttekaaslasi, «lojaalseid vendi ja õdesid.»

Breivik mainib Eesti 1941. aasta juuniküüditamist ja 1949. aasta märtsiküüditamist tabelis, kus toob välja kõik Nõukogude Liidus aastatel 1920. kuni 1951. toimunud küüditamised.

Ida-Euroopa riikide parempoolsete ja natsionalistlike organisatsioonide nimekirjas toob terrorist Eesti all välja Eesti Iseseisvuspartei ning Eesti Rahvusliku Liikumise ning lingib nende kodulehtedele. Erinevalt teiste riikide parteidest ja liikumistest ei kirjelda ta Eesti omade vaateid või ideoloogiat ega toetusprotsente, tõenäoliselt ei saanud Breivik vastavat infot ingliskeelsena kätte.

Breivik kirjeldab, et Ida-Euroopa natsionalistlikud parteid pole sisuliselt immigratsiooni- ja islamivastased. Kuna sisseränne neise riikidesse on väike, pole erakonnad tema arvates immigrantide vastu mobiliseerunud. Ida-Euroopa vastavaid organisatsioone iseloomustab tema hinnangul tugev parempoolne natsionalism, Euroopa Liidu vastasus ning juutide ja mustlaste vihkamine, viimane küll peamiselt Poola, Ungari ja Rumeenia liikumiste näitel.

Lätist leiab ta viis erakonda ja kaks liikumist, mida natsionalistlikeks peab. Nende seas on mainitud kaks parlamendierakonda Kõik Läti heaks!, Isamaa ja Vabadus. Teised nimetatud on Läti Natsionaal-Demokraatlik Partei, Rahvuslik Jõud Ühtsus, Klubi 415, Läti Rahvuslik Front, Venemeelne Läti Partei. Leedust märkis massimõrvar ära erakonna Kord ja Õigus.
 

Tagasi üles