Õiguskantsler pole endiselt rahul Puiatu erikooliga

Teder soovis järelkontrolli käigus uurida, kuidas on Puiatu erikool täitnud õiguskantsleri ettepanekud mais tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks

Tema sõnul on erikoolis vahepeal vahetunud küll direktor, kuid siiani pole võetud meetmed olnud piisavad, et tagada koolis õppivatele lastele füüsiline ja vaimne turvalisus ning nende erivajadustele vastavad tugiteenused.

Seetõttu ei ole tema sõnul võimalik saavutada ka erikooli kui mõjutusvahendi eesmärki osutada kaasabi alaealise õigusrikkuja resotsialiseerumisele ning ennetada järgnevaid võimalikke õigusrikkumisi.

Teder rõhutas, et õiguskantslerina on tema eesmärk tagada laste õiguste kaitstus. Samas jätkub Puiatu erikoolis tema sõnul praeguseni laste õiguste rikkumine, mis seab kahtluse alla õppetöö jätkamise võimalikkuse koolis.

«Õiguskantslerina ei saa ma aktsepteerida olukorda, et lapsed õpivad riigikoolis, kus nende füüsiline ja vaimne turvalisus on pidevalt ohus ja kus igapäevased olme- ja elutingimused on alla igasugust arvestust,» lausus ta.

Küll tunnustas õiguskantsler erikooli eraldusruumi kasutamist käsitlevate ettepanekute peaaegu täieliku arvestamise eest, osutades, et sel õppeaastal on eraldusruumi tunniks ajaks rahunema paigutatud vaid üks õpilane ning seejuures on järgitud kõiki alaealise mõjutusvahendite seadusest tulenevaid nõudeid.

Siiski nentis ta, et eraldusruum ei vasta jätkuvalt sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kuna seal puudub joogivesi ja vajalik sisustus.

Teder avaldas kahetsust, et kool pole suutnud midagi ette võtta vägivalla vähendamiseks.

«Nii koolitöötajate kui ka õiguskantsleri vastuvõtul käinud õpilaste sõnul on füüsiline ja vaimne vägivald koolis endiselt igapäevane nähtus, ehkki õpilaste arv koolis on võrreldes eelmise õppeaastaga oluliselt vähenenud,» ütles ta õiguskantsleri kantselei teatel ja lisas, et kui mais toimunud kontrollkäigu ajal õppis koolis 43 õpilast, siis nüüd on neid kõigest 16.

Samuti pole kooli töötajatele tema sõnul siiani korraldatud koolitust psühhopatoloogiaalase teadlikkuse tõstmiseks ega määratud õpilastele usaldusisikuid.

Lisaks on koolis õiguskantsleri kinnitusel täitmata psühholoogi ametikoht, mistõttu puudub nii töötajatel kui ka õpilastel võimalus saada psühholoogilist abi ja nõustamist.

«Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et koolikeskkond Puiatu erikoolis ei ole hoolimata õpilaste vähesusest endiselt turvaline ei seal õppivate laste ega ka koolis töötavate pedagoogide jaoks, kuna kool ei ole senini suutnud tarvitusele võtta kohaseid abinõusid vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks,» lausus Teder.

Jätkuvalt õpivad erikoolis tema sõnul ka psüühilise erivajadusega õpilased, ehkki kooli direktor on tunnistanud, et kehtiva korra kohaselt pole koolis võimalik tagada vaimse alaarengu ja psüühikahäiretega lastele vajalikku ravi ega rehabilitatsiooniteenuseid.

Õiguskantsler kritiseeris seejuures ka haridus- ja teadusministeeriumi, pidades peamisteks takistusteks kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolide töös puudulikku õigusregulatsiooni ja puuduvat erikoolide arengukava.

Riigi otsustamatuse tulemusel on tema sõnul juba aastaid kestnud olukord, kus täielikult amortiseerunud ja lagunevates koolihoonetes tegutsevad niinimetatud erikoolid, mis meenutavad oma olemuselt pigem vanglat kui laste resotsialiseerimiseks mõeldud õppe- ja kasvatusasutust.

Samuti õpivad erikoolides Tederi sõnul eri vanuses lapsed, kellest osa on kuritegusid toime pannud vanglakogemusega noored, teised koolikohustuse mittetäitjad, kes on lisaks toime pannud väärteo, ja nendega koos ka psüühilise erivajaduse ja vaimse alaarenguga lapsed, kes ilmselgelt vajaksid meditsiinilist abi.

«Puiatu erikoolis endiselt lokkav vägivald on ilmekaks näiteks, et olemasolev erikoolide süsteem ei toimi,» märkis ta.

Järekontrolli tulemusel pöördub õiguskantsler ettepanekutega nii Puiatu erikooli direktori kui ka haridus- ja teadusministri poole.