Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Suursaadik põhjendas Golovatovi vabastamist juriidiliste nüanssidega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Leedulased Austria saatkonna ees Mihhail Golovatovit kujutavate plakatitega meelt avaldamas.
Leedulased Austria saatkonna ees Mihhail Golovatovit kujutavate plakatitega meelt avaldamas. Foto: SCANPIX

Teisipäeval välisministeeriumis selgitusi andmas käinud Austria suursaadik Angelika Saupe-Berchtold põhjendas Vilniuse 13. jaanuari veretöös kahtlustatava endise KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi vabastamist Viinis juriidiliste nüanssidega.

Täna kutsus Eesti välisministeerium Austria suursaadiku Angelika Saupe-Berchtoldi Tallinnas välisministeeriumisse, et saada selgitusi Austria õiguskaitseametnike otsuse kohta vabastada Viinis kinni peetud 1991. aasta 13. jaanuari veretöös kahtlustatav endine KGB ohvitser Mihhail Golovatov, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Golovatovi vabastamine vähem kui 24 tunni jooksul arusaamatu ja halb üllatus.

«Soovime saada selgust, mis asjaoludel ta nii kiiresti vabastati. Oluline on, et Leedu poolt üles seatud rahvusvaheline vahistamiskorraldus jääks jõusse ja see inimene õnnestuks uurimistoimingute läbiviimiseks tabada,» ütles välisminister Paet. «Kui  on tugev ja põhjendatud kahtlus, et ta on pannud 1991. aastal Vilniuses toime kuritegusid, mille tulemusel tapeti 14 inimest, peab ta jõudma kohtu ette,» lisas Paet.

Paeti sõnul põhjendas Austria suursaadik Golovatovi vabastamist juriidiliste nüanssidega, kuid Eesti soovib siiski täiendavaid ja põhjalikke selgitusi, mis olid need argumendid, mis olid olulisemad, kui rasketes kuritegudes kahtlustatava kohtu ette saatmine.

«Oma riigi iseseisvuse eest seisvate meeleavaldajate tapmine Vilniuses on ränk kuritegu, mille süüdlaste kohtu ette jõudmisele kaasa aitamine on iga demokraatliku ühiskonna elementaarne käitumine,» lisas ta.

Eesti, Leedu ja Läti välisministrid Urmas Paet, Audronius Ažubalis ja Ģirts Valdis Kristovskis pöördusid eile ühise kirjaga Euroopa Komisjoni õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi ja teiste Euroopa Liidu riikide välisministrite poole. Ühiskirjaga väljendatakse pahameelt ja arusaamatust juhtunu üle.

Tagasi üles