Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

IRL säilitaks presidendivalimiste praeguse korra

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Urmas Reinsalu
Urmas Reinsalu Foto: Valimised

Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud on presidendi otsevalimiste küsimuses erinevatel seisukohadel, kuid praegu lähtub erakond olemasolevast ega kavatse põhiseaduse muutmist algatada.

«IRLis on erinevad poliitikud parlamentaarse demokraatia mudeli sees väljendanud toetust nii süsteemile, et valitaks presidenti üksnes parlamendis, senise süsteemi jätkumisele kui ka ideele, et president valitaks otsestel valimistel,» rääkis IRLi riigikogufraktsiooni esimees Urmas Reinsalu.

Ta selgitas, et mitmete seisukohtade puhul lähtub erakond praegu olemasolevast süsteemist. Seepärast ei ole IRLi programmis ega ka koalitsioonileppes presidendivalimiste süsteemi muutmist sees, samuti ei kavandata riigikogus sellekohaseid eelnõusid esitada.

«On positiivne, et Ilvese toetuseks on täna piisavalt jõude, et president valitaks parlamendis, kuid see tulenes erakondliku demokraatia arengust, mitte õiguslikest muudatustest,» ütles Reinsalu.

Reinsalu ei nõustunud arvamustega, et presidendi otsevalimine ohustaks kuidagi Eesti parlamentarismi. Tema sõnul ei ole otsustav mitte valimismoodus, vaid seaduses ette nähtud võimupiirid, mis määravad näiteks, kas valitsus peab presidendile aru andma või kas president võib valitsuse tagandada.

«Ma ei usu, et ühe piiratud volitustega ametiisiku valimise moodus kujutaks ohtu parlamentarismile. Palju loeb poliitiline paradigma. Kekkoneni ei valitud otse, Haloneni aga küll. Otse valitud Haloneni mitmed võimupiirid, näiteks valitsuse moodustamisel, on aga ahtamad kui meie riigipeal,» tõi Reinsalu võrdluse Soomest.

Tema sõnul võib diktaatoreid esile kerkida erisugustes valimissüsteemides ning otsesed valimised või presidentaalne süsteem üksi demokraatiat ei ohusta.

«Õige on, et ebaõnnestunud demokraatiga endised NSVL riigid on presidentaalsed, kuid reaalsus on, et enamikul juhtudel disainiti põhiseadus juba eksisteeriva endise parteibossi jaoks parajaks. Otsemandaat ei pruugi olla piisav ainuvõimuks ka piiratud demokraatiaga riikides, nii näiteks on otsemandaadita Putin kahtluseta mõjukam kui otse valitud Medvedev,» lõpetas Reinsalu.

Tagasi üles