/nginx/o/2011/03/03/529780t1h62e9.jpg)
Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei toeta presidendi otsevalimisi, kuna parlamendis või valijameestekogus kompromisside tegemine tagab laiema kandepinnaga presidendi valimise.
Sotsid: riigikogus saame laia kandepinnaga presidendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogufraktsiooni aseesimees Eiki Nestor meenutas, et praegune põhiseadus eeldab, et parlamenti valitud erakonnad on sunnitud presidendi valimiseks tegema omavahel rohkem koostööd kui tavaliselt. Erakonnad pole seni aga presidendivalimistel põhiseaduses ette nähtud konsensust saavutanud ja tarvis on läinud varuvarianti valijameestekogu näol.
«Tulemuseks on inimene, kelle kandepind on laiem kui ainult üks või kaks erakonda. Tal on suurem toetuspind ja see on meie meelest väga mõistlik Eesti presidendi volituste juures,» ütles Nestor.
Nestori sõnul pole ta ühelegi eri aegadel parlamendis ringelnud presidendi otsevalimiste eelnõule alla kirjutanud ega ole kursis, mis faasis need toppama on jäänud.
«Minu meelest Eesti süsteem päris vastab sellele, mis meil täna arenguks vaja on,» ei näinud Nestor mingit põhjust põhiseaduse presidenti käsitlevat peatükki muuta.
«Me oleme aastaid toetanud sellist läänemaist parlamentaarse demokraatia mudelit, nii nagu Eesti põhiseadusesse Põhiseaduslikus Assamblees kirjutati. Eesti presidendi puhul, kelle võim võrreldes mitme teise, presidentaalse riigi presidendiga on suhteliselt väike, on täiesti loogiline, et president valitakse teisel moel kui otsevalimistel,» rääkis riigikogulane.
Sotside hinnangul vastab tänane süsteem meie põhiseaduse muule loogikale ja volitustele, mis on ühele või teisele demokraatia suurusele antud. Nestor selgitas, et valitud isikute volitused ja neile volitused andnud isikute suurus peab olema omavahel tasakaalus.